proua B polnud endiselt valmis lahingut kaotama. „Ma pean sellest vikaariga rääkima,“ kuulutas ta, astus altari eest alla ja marssis kahe poolega uksest välja. Ma kuulen nagunii varsti, kuidas tal vikaari juures läks.
Hiljem astusin hüpnotiseerituna kodu poole. Ühelt poolt köitis mind laulueufooria, teiselt poolt kannatasin hirmuvärina all, sest mulle meenus, et David peab varsti lahkuma. Eelmisel nädalal tungisid natsid Norrasse ja me saadame sinna oma sõjajõud ning püüame nad Norrast välja lüüa. Ma loodan, et Davidit sinna ei saadeta.
Aeglaselt ja õrnalt hakkasin omaette laulma. Kuud polnud taevas ja kõikjal valitses pimedus, ükski tuli ei tohtinud sõjaaja seadustele vastavalt põleda. Pimendus kaotas maailmast valguse. Ettevaatliku naeratusega meenutasin endale, et laulmise vastu ei olnud ühtegi seadust ja mu hääl muutus üha valjemaks, trotsides sõda.
Ma ei allunud käskudele, tahtsin, et mind kuuldaks.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
