Eriskummalised olümpialood. Luciano Wernicke
Чтение книги онлайн.
Читать онлайн книгу Eriskummalised olümpialood - Luciano Wernicke страница 7
500 meetris osales vaid kolm võistlejat: austerlane Paul Neumann (võitis ajaga 8.12,6) ning kreeklased Antonios Pepanos ja Efstathios Chorafas, kes jäid vastavalt teiseks ja kolmandaks.
Enne järgmise ala algust, milleks oli 1200 meetrit, oli meri veidi rahunenud. Kuus osavõtjat viidi platvormile kolme paadiga. Enne stardipauku naasid kaks paati kaile, kolmas jäi aga kohale, et mistahes ootamatuste puhul hädalisi abistada. Hajós, kes oli eelmisel distantsil madala veetemperatuuri tõttu kannatanud, määris keha külma kaitseks rasvaga sisse. Sellest hoolimata otsustas ta poolel teel krambi tõttu katkestada. Kuid tema üllatuseks oli abipaat kaugemal kui finišijoon, seega pidi ta elu eest edasi ujuma. Tänu ellujäämisinstinktile pääses nooruk ohust ja tuli ka võitjaks ajaga 18.22,2. „Ennekõike võitlesin ma lainetega – hommikul olid need nelja meetri kõrgused – ning ka vesi oli jube külm,” ütles võitja, kes edestas kreeklast Ioannis Andreou’d kahe ja poole minutiga. Samal päeval peeti ka vaid madrustele mõeldud 100 meetri vabaujumine, mille võitis Ioannis Malokinis – toda võistlusala hilisematel olümpiamängudel enam ei kohta.
Järgmisel hommikul oli meri veelgi raevukam ning sõudmisalad jäeti ära. Kuna ilm läks iga päevaga aina hullemaks, jäidki need toona pidamata.
Olümpiavõitjate auks korraldatud banketil tuli Kreeka kuningas Geórgios Hajósega juttu puhuma ja küsis noorukilt, kus too oli nii hästi ujuma õppinud. „Vees,” vastas ungarlane nalja visates. Kuid peagi polnud noorel ujujal enam naljatuju – kui Hajós naasis õppetööle Budapesti ülikooli, ise rõõmus ja rahul, et ta nimi oli ilmunud kõigis ajalehtedes, noomis teaduskonna dekaan teda mitmenädalase loata puudumise eest karmilt. „Sinu medalid mind ei huvita. Eks me näe, kui hästi sa järgmisel eksamil vastad,” ähvardas õppejõud, tegemata noormehe kuulsusest väljagi. Kuid olümpiavõitja suhtus kraadiõpingutesse siiski tõsiselt ja lõpetas mõni aasta hiljem kiitusega.
Näljas, kuid mitte kuulsuse järele
Vaid seitse vaprat meest julgesid 13. aprillil osaleda ülikurnavas 12 tunni trekisõidus, mida tulevaste olümpiate rattasõiduprogrammi enam kunagi ei lülitatud. Kell 7.20 hommikul lõõtsusid tuliuue katuseta Neo Phalironi velodroomi kohal jäised tormituuled, kui kartmatud atleedid sadulasse istusid ja oma suurt seiklust alustasid. Võistluse favoriit, austerlane Adolf Schmal, vajas vaid viit ringi, et teha ringiga pähe kolmele neljast kreeklasest. Konstantinous Konstantinou, Nikos Loverdos ja A. Tryfiatis-Tripiaris vandusid austerlasele, tugevatele tuuleiilidele ja jäisele vihmale alla ning katkestasid selle odüsseia. Mõni ring hiljem läks Schmal ringiga ette ka sakslasest Joseph Welzenbacherist, kes varsti samuti otsustas võistluse pooleli jätta. Kolm allesjäänud ratturit jätkasid kuni keskpäevani, mil kreeklane Georgios Paraskevopoulos, kes oli Schmalist ja inglasest Frederick Keepingist mitu ringi maas, jättis ratta seisma. Kas ta oli kurnatud? Või oli tal kõrini rivaalide üleolekust? Kas põhjuseks oli vihm ja külm ilm? Ei midagi sellist: Paraskevopoulos oli näljas, aga mitte kuulsuse järele, seega ronis ta sadulast maha, et lõunat süüa. Austerlane ja britt siiski jätkasid pedaalide sõtkumist, kuni 12 tunni ja ligi 300 kilomeetri järel võitis Schmal „kulla” veidi pikema edumaaga kui üks ring: 354 meetrit. Paraskevopoulos jäi kolmandaks, kuid diskvalifitseeriti rattalt mahatuleku tõttu ja ainus metallist asi, mida mees võistlusega seoses puutuda sai, oli söömisel kasutatud kahvel.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.