ta. „Võta end kokku ja hoolitse tema eest.“
„Probleem on selles, et magasin temaga, ehkki armastan kedagi teist. Mille kuradi pärast ma seda tegin? Milline hale värdjas käitub niiviisi? Mis mul ometi arus oli?“
See ülestunnistus ajas Joe täiesti segadusse. Paul armastas kedagi? Polnud tavaline, et mehed saavad kokku ja räägivad naistest, kellest on sisse võetud – säärast asja lihtsalt ei juhtunud. Oma tunnetest räägiti harva. Joe oli tundnud Pauli pikka aega ja teadis, et sõbra elus on olnud väga vähe naisi. Paul oli vaikne ja tagasihoidlik. Isegi kui nad olid koos välismaal sõjas ja pinged kuhjusid, ei tikkunud Paul kunagi naistele ligi.
Baarmen tõi uue õlle, millest Paul rüüpas suure sõõmu.
„Armastad kedagi teist?“ kordas Joe.
„Olen täielik vusserdis...“
„Sa armastad kedagi?“
„See on lihtsalt vale, muud midagi. Mul polnud tarvis...“
„Paul. Sa armastad kedagi?“
„Jah, mängisin talle aastaid kuradima parimat sõpra. Vannile. Ma lihtsalt ei saanud sinna midagi parata. Ma ei tahtnud seda, aga...“
Joe rüüpas samuti suure sõõmu. Ta oli valmis aitama Pauli ükskõik millega, kuid midagi säärast polnud ta osanud oodata. Ja miks mitte? Arvatavasti oleks temagi teinud Pauli heaks sedasama, mida Paul oli teinud Matti heaks – aidanud lesel rasketest aegadest üle saada. „Oh sa!“ pomises ta viimaks. „Oh sa raisk!“
„Oh sa raisk,“ oli Paul päri.
„Vanni?“
Paul noogutas süngelt. „Võid ette kujutada, milliseid süümepiinu ma tunnen. Üritasin neist eemale hoida. Vahel sattusin liigagi lähedale. Ma vältisin neid, kas tead? Sest ma võisin Mattiga normaalselt rääkida, aga kui nägin Vannit, tahtis mu süda lõhkeda... Oh jumal.“ Ta toetas pea kätele. „Ja nüüd tegin ma kellegi teise rasedaks. Kas saab veel hullemasse ämbrisse astuda?“
Joe raputas pead, kuid mõtles, et saab küll. Surra olnuks veelgi hullem. „Oled kindel, et laps on sinu jagu?“ uuris ta. „Võib-olla polegi see sinu laps.“
„Kaalusin ka seda varianti,“ tunnistas Paul. „Kuid siis taipasin, et see on arvatavasti lihtsalt minu soovunelm. Too naine ütles, et pole ammu kellegagi olnud ja sellepärast muutus pillide võtmisel lohakaks. Ja mis mul oli? Vana hädine kondoom rahakoti vahel – olin arvanud, et ei lase seda iialgi käiku. Kindlasti kulutasin autoroolis istudes sellesse augu sisse. Ei, laps on kindlasti minu oma.“
„Aga sa kavatsed selles veenduda, enne kui hakkad talle ülikooli jaoks raha koguma, eks?“
„Jah, muidugi. Aga praegu ei taha ma naisele liiga suurt survet avaldada. Ta on omadega läbi – nutab ja on väga õnnetu. Kui tal tekib hirm, et ma ei anna oma panust – kes teab, mida ta võib teha. Ma ei taha, et ta teeks aborti üksnes hirmust, et ma ei vastuta oma tegude eest. Ma lihtsalt eeldan, et see on minu laps, sest see on tõenäoline. Üksikasjadega tegeleme hiljem.“
„Ja mida sa Vanni suhtes peale hakkad?“
„Kurat, mida ma saaksin teha? Vannil on praegu niigi valus. Arvad, et tema valu lahtuks, kui ma teataksin, et olen teda esimesest pilgust armastanud, kuid otsustasin siiski suvalisele naistuttavale tite teha?“
Joe muigas tahtmatult. „Me peame su sõnastust veidi lihvima, sõbrake. Paul, ära kaota pead – sa pole ju Vannit petnud. Ah?“
„Aga miks mul selline tunne on?“
„Sinu tunded on segunenud süümepiinade ja kahetsusega, muud midagi. Esiteks ei peaks sa Matti pärast põdema. Sinu tunded Vanni vastu pole nende abielu ega teie sõprust rikkunud.“
Paul vaatas aeglaselt Joe poole. „Ehkki mul pole Vanniga lootustki, tuleb mul talle oma tunnetest rääkida. Aga Matti surmast on liiga vähe aega möödas. Sa pead uskuma, et ma ei soovinud Mattile ealeski halba.“
Joe haaras Pauli biitsepsist. „Muidugi ei soovinud. Aga see värk Vanniga? Kõigepealt selgita välja, mis seis on, enne kui suurde masendusse langed.“
„Jajah,“ kohmas Paul ja lasi pea norgu. „Kindlasti üritab ta mulle leebelt korvi anda...“
„Ei või iial teada,“ kehitas Joe õlgu. „Võib-olla sul seekord veab. Ehkki sel juhul pead kohe, kui ta on sinu armuavaldusele samaga vastanud, teatama: „Ma saan varsti isaks.“ Huhh!“ Joe naeris lühidalt ja rõõmutult. „See on valus. Sõber, mulle tundub, et oled omadega plindris. Igal juhul.“
Paul vaatas Joega tõtt ja lausus: „Me vajame märksa rohkem õlut.“
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
