jalgade alla,libisen kiriku põrandapaesse,
jälgin sealt Sinu sammude suunda,
warjuna warisen iidsesse myyri ja kiiwalt Sind kiikan,
ära waid libise märgadel kiwidel,
wihma sajab ja hea on hingata
hallil kiwil halli taewa all,
kõrge, walge, kerge.
WÄIKE HIPI
See on yx maailm mis on awali mu ees
On minu ainukene ainuõige tee
See on see sõna milles lahustub mu tusk
On minu elustiil ja enesesseusk
«Mis on õnn mis on armastus?..»
Mis on õnn mis on armastus?
Seni kestis weel sarnasus
samaxsaamise saladus
endaleidmise alandus
Murtud riimide walus keel
Ah las kesta see lummus weel
Ah las lennata linnud weel
yle Tallinna taewaste
Las nad laulawad minule
läbi suwe ja sygise:
Sydametu on sarnasus
millex maailmas armastus
see mis polegi saladus
enam ammugi alandus
WÄIKE HIPI & KEWAD
Wäike hipi tuli läbi igiwana linna.
Walusalt ja naljakalt yx tunne täitis rinna.
Tuli suurelt kontserdilt, weel kõrwgi ajas pilli.
Meeleliigutusest ostis kimbu sinililli.
Tuulekene puhus wabalt, õhus lendles prahti.
Wäike hipi murdis pead, et mis on temas lahti.
Waatas oma rõõmsal pilgul laia lahket ilma.
Õhtu oli lausa ilus, pisar tõusis silma.
Astus reipalt, fiiling kehas, läbi tyyne õhu.
Tyhja sellest maisest ilmast, näitex tyhjast kõhust.
Meelde tulid mingid hetked yhest kaugest walust,
kuigi ta sai aru kyll, et sellex polnud alust.
Õhtupoolik tegi haiget, samas tõstis tuju.
Wäixe hipi syytu tunne wõttis selge kuju.
Wäike hipi tahtis saada paremax ja puha.
Armastus on altruistlik, õnnelik ja puhas.
Wäike erutatud hipi tuli läbi linna.
Enda eest ei õnnestunud päris pakku minna.
PALWE
Sina
& nyyd
korduda selles wihmas
kas tõesti tuhande aasta eest
keegi
wist mina wist Sina
yhes kauge kewade päewas
korduda selles wihmas
nagu tagasitulek
korduda selles wihmas
kas ongi yldse wõimalik
korduda selles wihmas
THIS IS THE RETURN
THIS IS MY REBIRTH
THIS IS MY FUTURE
korduda selles wihmas
«Me tuleme uuesti…»
Me tuleme uuesti.
Alati. Täna.
Me läheme jälle & tuleme taas.
Mis jääma peab jääbki.
Ka mina & Sina.
& pilwine taewas & rannikupaas.
Me oleme uuesti.
Oleme ikka.
Taas endina jätkame tuttawal maal.
Las tulla siis elu.
Me elame yle.
Me minna ei tohi.
Me minna ei saa.
«1 weidi sihitu ingel…»
1 weidi sihitu ingel
kord tylpinult käis minu ees
& pyydis näidata mulle
weel endalgi teadmata teed
Ma nägin ainult ta selga
& see oli tugew & lai
Ma ei teagi kuhu ma jõudsin
Ma ei teagi mis inglist sai
LÕPUTU JUULI
Halli pilwise taewa all
on mu linn & mu keha
Raske minna on edasi
Tahax mõndagi teha
Pihkudes wihmapisarad
Suwenaeratus huulil
Kõik on kusagil olemas
selles lõputus juulis
Aeg on kaotamas tähendust
Kõik on ikkagi sama
Kes kyll õpetax mind
wähem armastama
«Kõik
