ühe liitri parimat viina. Siiski olin pärast hoolikat kaalumist jõudnud järeldusele, et need ajakirjad olid kõige usaldusväärsem ja ligipääsetavam sellise info allikas, mida vajasin.
Ajakirjades oli kirjas, milliseid riideid ja kingi kanda ja milline juukselõikus valida, et maailmakorraldusega haakuda. Saan sealt õppida, millist meiki tuleks osta ja kuidas seda peale kanda. Niiviisi sulanduksin tavaliste, aktsepteeritavate naiste sekka. Mind ei vahitaks. Eesmärk oli kehastuda õnnestunult päris-naisinimeseks.
Emps oli alati mulle öelnud, et olen inetu, ebardlik, ilge. Ta tegi seda alates mu varastest eluaastatest, isegi enne, kui oma armid sain. Nii et tundsin end muudatusi ette võttes väga hästi. Põnevil. Ma olin tühi lõuend.
Sel õhtul kodus olles vaatasin oma rikutud käsi pestes kraanikausi kohal rippuvasse peeglisse. Seal ma siis olin: Eleanor Oliphant. Pikad, sirged, helepruunid vööni juuksed, kahvatu nahk, nägu armiline nagu kortsus paber. Liiga väike nina ja liiga suured silmad. Kõrvad: harilikud. Keskmine pikkus, umbes keskmine kaal. Ma püüdlen keskpärasuse poole... Olen oma elu jooksul kaugelt liiga palju tähelepanu saanud. Jätke mind rahule, liikuge, palun, edasi, siin ei ole midagi vaadata.
Reeglina ei vaata ma just sageli peeglisse. Sellel ei ole mu armidega midagi pistmist. Pigem on see häiriv geenikombinatsioon, mis mulle otsa vaatab. Näen liiga suures osas empsi nägu. Ma ei suuda eristada oma isa näojooni, sest ma ei ole teda kunagi näinud ja nii palju, kui mina tean, ei ole ka mingeid fotosid olemas. Emps ei maininud teda kunagi ja harvadel juhtudel, kui see küsimus jutuks tuli, mainis ta teda üknes kui „sugurakudoonorit“. Kui olin selle termini Oxfordi uuest kompaktsemast inglise keele sõnaraamatust järele vaadanud (kreeka yαµέτης, „abikaasa“ – kas innustas just see noorusaegne etümoloogiline seiklus mu huvi klassikute vastu?), veetsin mitu aastat, mõtiskledes selle imeliku asjaolude kokkulangemise üle. Isegi sellises õrnas eas sain aru, et kunstlik viljastamine oli hoolimatu, spontaanse ja planeerimatu lapsevanemaks saamise vastand, et see oli kõige teadlikum otsus, mille tegid üksnes naised, kel oli tõsi taga ja kes kindlasti soovisid emaks saada. Arvestades tõendeid ja mu oma kogemust, ei suutnud ma aga kuidagi uskuda, et emps oli olnud selline naine, kes oleks kunagi nii väga last soovinud. Nagu ka välja tuli, oli mul õigus.
Lõpuks võtsin julguse kokku ja pärisin otsesõnu oma eostamise asjaolude kohta, et saada teada midagigi müütilise spermadoonori, oma isa kohta. Nagu iga laps sellises olukorras – ja mina veel eriti, arvestades minu erilisi asjaolusid – olin loonud endale väikese, ent intensiivse kujutluspildi oma puuduva vanema iseloomu ja välimuse kohta. Emps naeris ja naeris.
„Doonor? Kas ma tõesti ütlesin nii? See oli kõigest metafoor, kullake,“ ütles ta.
„Tegelikult püüdsin su tundeid säästa. Tegemist oli rohkem... kohustusliku annetusega, ütleme nii. Mul ei olnud mingit valikut. Saad sa aru, mida ma öelda tahan?“
Ütlesin, et sain, aga luiskasin.
„Kus ta elab, emps?“ küsisin, tundes end vaprana. „Milline ta välja näeb, millega ta tegeleb?“
„Ma ei mäleta, milline ta välja näeb,“ ütles emps alistunult, tüdinult. „Ta lõhnas nagu kõdu ja vedel rokfoor, kui see sind kuidagi edasi aitab.“ Pidin küll näima segaduses olev. Emps kummardus ettepoole, näidates mulle hambaid. „See tähendab halvaks läinud liha ja haisev hallitanud juust, kullake.“ Emps tegi pausi, saades tasakaalu tagasi.
„Ma ei tea, kas ta on elus või surnud, Eleanor,“ ütles ta. „Kui ta on elus, on ta arvatavasti saanud kahtlasi, ebaausaid meetodeid tarvitades rikkaks. Kui ta on surnud – ja ma tõesti loodan, et ta seda on –, siis kujutan endale ette, et ta kuhtub põrgu seitsmenda ringi välimises osas, keevas veres ja tules, ja et teda piinavad kentaurid.
Sel hetkel jõudis mulle kohale, et ei olnud arvatavasti mõtet küsida, kas emps on mõne foto alles hoidnud.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
