sügavamale ettepoole, nii et tema terav nina ulatus otse auku. Ta tõmbas sõrmedega üle koreda rohelise pinna. Siis ajas ta end püsti ja teatas: “Tõmbame adra eest ja kaevame veidi.” Ehkki tema peas paiskus parajasti õhku ilutulestik ja värinad jooksid üle kogu ta keha, sundis Ford oma hääle kõlama väga vaikselt ja igapäevaselt.
Ühisel jõul sikutasid nad adra paar jardi tahapoole.
“Anna mulle labidas,” ütles Ford ning asus umbes kolmejalase läbimõõduga ringis juba nähtava metallitüki ümber ettevaatlikult mulda välja kaevama. Kui auk oli kaks jalga sügav, viskas ta labida käest ja kaevas paljakäsi edasi. Ta laskus põlvili ja kraapis mulda eest, ning järk-järgult kasvas väike metallilaik üha suuremaks, kuni viimaks lebas nende ees suure ümmarguse kettana hiiglaslik taldrik. Selle läbimõõt oli ühtekokku kakskümmend neli tolli. Adra madalam osa oli puutunud kõigest taldriku tõstetud serva keskosa, sest mõlk oli näha.
Ford tõstis taldriku ettevaatlikult august välja. Ta tõusis püsti, pühkis sellelt mulla maha ning keerutas siis mitu korda käes. Näha ei olnud suurt midagi, sest terve taldriku pind oli kaetud paksu ja kõva rohekassinise paatinaga. Ent ta teadis, et see on hiiglaslik taldrik või nõu, mis kaalub palju ja on väga paksust metallist. See kaalus umbes kaheksateist naela!
Ford seisis kollaste odratüügastega kaetud põllul ja silmitses hiiglaslikku taldrikut. Tal hakkasid käed värisema. Tema sees lõi pulbitsema tohutu, peaaegu talumatu elevus ja tal polnud lihtne seda varjata. Siiski andis ta endast parima.
“Mingisugune anum,” nentis ta.
Butcher põlvitas augu kõrvale. “Tundub päris vana,” ütles ta.
“Võib küll vana olla,” nõustus Ford. “Aga see on üleni roostest näritud.”
“Mulle ei tundu see rooste olevat,” ütles Butcher. “See rohekas kiht ei ole rooste. See on midagi muud…”
“See on roheline rooste,” teatas Ford üsna kõrgilt ja sellega oli arutelu lõppenud.
Ikka veel põlvitades surkis Butcher kindas käega nüüdseks kolme jala laiuses augus sihitult ringi. “Siin all on veel üks,” teatas ta.
Otsekohe asetas Ford suure taldriku maapinnale. Ta põlvitas Butcheri kõrvale, ning mõne minutiga olid nad kaevanud maa seest välja teise suure rohelise koorikuga kaetud taldriku. See oli esimesest veidi väiksem ja sügavam. Pigem kauss kui taldrik.
Ford tõusis püsti ja hoidis uut leidu käte vahel. Järjekordne raske ese. Ja nüüd teadis ta kindlalt, et nad olid teinud tohutu avastuse. Nad olid leidnud Vana-Rooma aarde ning polnud peaaegu mingit kahtlust, et tegu oli puhta hõbedaga. Kaks asjaolu viitasid sellele, et tegu on hõbedaga. Esiteks esemete kaal ja teiseks see oksüdatsioonist tekkinud iseäralik roheline paatina.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
