aega, Grete.»
«Head aega, Hans.»
Hans võttis nõela, toikas selle heinakoormasse ja läks koorma järel koju.
«Tere õhtust, emake.»
«Tere õhtust, Hans. Kus sa käisid?»
«Ma käisin Grete juures.»
«Aga mida sa talle andsid?»
«Midagi ei andnud. Tema andis mulle.»
«Mida Grete sulle siis andis?»
«Nõela andis.»
«Hans, aga kus nõel on.»
«Torkasin ta heinakoormasse.»
«Rumalasti tegid, Hans. Oleks tulnud see varrukasse torgata.»
«Pole midagi, teinekord olen targem.»
«Kuhu sa lähed, Hans?»
«Grete juurde, emake.»
«Vaata siis, Hans, et kõik oleks korras.»
«Küllap on. Head aega, emake.»
«Head aega, Hans.»
Hans tuli Grete juurde.
«Tere päevast, Grete.»
«Tere päevast, Hans. Mida head sa kaasa tõid?»
«Midagi ei toonud, tahaksin midagi saada.»
Grete kinkis Hansule noa.
«Head aega, Grete.»
«Head aega, Hans.»
Hans võttis noa, torkas selle varrukasse ja läks koju.
«Tere õhtust, emake.»
«Tere õhtust, Hans. Kus sa olid?»
«Olin Grete juures.»
«Mida sa talle siis kinkisid?»
«Midagi ei kinkinud, tema andis mulle.»
«Aga mida siis Grete sulle andis?»
«Noa andis.»
«Kus siis nuga on, Hans?»
«Aga ma torkasin ta varrukasse.»
«Rumalasti tegid, Hans. Nuga oleks tulnud tasku panna.»
«Pole midagi, teinekord olen targem.»
«Kuhu sa lähed, Hans?»
«Grete juurde, emake.»
«Vaata, et kõik oleks korras.»
«Küllap on. Head aega, emake.»
«Head aega, Hans.»
Hans tuleb Grete juurde.
«Tere päevast, Grete.»
«Tere päevast, Hans. Mida head sa kaasa tõid?»
«Midagi ei toonud, tahaksin midagi saada.»
Grete kinkis Hansule noore kitsekese.
«Head aega, Grete.»
«Head aega, Hans.»
Hans võttis kitse, sidus tal jalad kinni ja pani taskusse. Tuli siis koju, aga kitsekene oli tee peal ära lämbunud.
«Tere õhtust, emake.»
«Tere õhtust, Hans. Kus sa olid?»
«Olin Grete juures.»
«Mida sa talle siis andsid?»
«Midagi ei andnud, tema andis mulle.»
«Mida Grete sulle siis andis?»
«Kitsekese andis.»
«Aga kus siis kitseke on, Hans?»
«Ma panin ta taskusse.»
«Rumalasti tegid, Hans. Oleks tulnud kitseke nööri otsa siduda.»
«Pole midagi, teinekord olen targem.»
«Kuhu sa lähed, Hans?»
«Grete juurde, emake.»
«Vaata, et kõik oleks korras.»
«Küllap on. Head aega, emake.»
«Head aega, Hans.»
Hans tuli Grete juurde.
«Tere päevast, Grete.»
«Tere päevast, Hans. Mida head sa kaasa tõid?»
«Midagi ma ei toonud. Ise tahan saada.»
Grete kinkis Hansule tüki pekki.
«Head aega, Grete.»
«Head aega, Hans.»
Hans võttis tüki pekki, sidus selle nööri otsa ja vedas enda järel kaasa. Tee peal jooksid aga koerad ja sõid kogu peki ära.
Hans jõudis koju, aga käes oli tal ainult jupp nööri, selle otsas polnud midagi.
«Tere õhtust, emake.»
«Tere õhtust, Hans. Kus sa käisid.»
«Grete juures käisin.»
«Mida sa talle siis andsid?»
«Midagi ei andnud, tema andis mulle.»
«Mida siis Grete sulle andis?»
«Tüki pekki.»
«Aga kuhu sa siis peki panid, Hans?»
«Sidusin nööri otsa, vedasin koju, aga koerad varastasid ära.»
«Rumalasti tegid, Hans. Oleks tulnud pekki pea peal kanda.»
«Pole midagi, teinekord olen targem.»
«Kuhu lähed, Hans?»
«Grete juurde, emake.»
«Vaata, Hans, et kõik korras oleks.»
«Küllap on. Head aega, emake.»
«Head aega, Hans.»
Hans jõudis Grete juurde.
«Tere päevast, Grete.»
«Tere
