kasvate, sest lapsed peaksid teid lähendama ja mitte lahutama, nagu oleksid nad ainult sinu omad ja Johnil poleks nendega muud teha kui vaid ülal pidada. Olen näinud seda mõned nädalad, kuid pole midagi ütelnud, arvates, et küllap kõik laheneb.”
“Kardan, et mitte. Kui ma palun tal jääda, arvab ta, et olen armukade, ja ma ei solvaks teda niisuguse mõttega. Ta ei mõista, et ma tahan teda, ja ma ei tea, kuidas ütelda talle seda sõnadeta.”
“Tee kodu nii meeldivaks, et ta ei taha ära minna. Mu kallis, ta igatseb oma väikese kodu järele, kuid see pole kodu ilma sinuta ja sina oled alati lastetoas.”
“Kas ma ei peaks siis seal olema?”
“Mitte kogu aeg, liiga palju pühendumist muudab su närviliseks ja siis sa ei saa enam millegagi hakkama. Pealegi, just nii, nagu sa võlgned midagi beebidele, võlgned sa ka Johnile. Ära jäta oma abikaasat laste pärast unarusse, ära saada teda lastetoast välja, vaid näita talle, kuidas ta saaks sind aidata. Tema paik on seal just nagu sinu omagi ja lapsed vajavad teda. Las ta tunneb, et ka tal on midagi teha, ja ta teeb seda rõõmsalt ja ustavalt ning kõik on teie jaoks palju parem.”
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
