tuisk,Las kõlkad lendavad —
Me vaiksetel on kindel käik,
On valgus, kodumaa!
Sest tehke tööd meil, vägevad,
Me mehed vaiksed, tugevad —
Meil kaitsjaks Põhjavaim!
MAI
Puude lehtes liigub sahin
Vaikne, tasane —
Esimene arm käib hilju
Läbi looduse.
Päikse poole, kiirtemaale
Ihkab iga nupp:
Naerul sinilillekene,
Naerul kullerkupp.
Ilukeelil igatsedes
Paisub linnu rind;
Pehme väike pesakene,
Kuis ta kutsub sind…
Ja nii tasa õnnistades
Helin salaja
Käib kui pulmapidu ilu,
Lootus sonija.
Puude lehtes liigub sahin
Vaikne, tasane —
Esimene arm käib hilju
Läbi looduse.
ME OTSIME…
Me otsime ja otsime,
Ei kohta kätte saa,
Kus hing jääb ilmas rahule,
Kus õige kodumaa.
Siin südant ilu, armastus
Küll tasa vaigistab,
Ja pehme, mahe unistus
Meil kodu valmistab;
Siin mõistus määrab mõndagi,
Võib õnnest kõnelda,
Siht kindel ilmas mõnelgi —
Ei töögi tuluta;
Kuid siiski otsib, igatseb
Hing tasa edasi —
Ei või küll enne vaikida,
Kui põrm on jällegi.
NELIPÜHIKS
Kõrgel hõbekauguses
Kaljud seisavad,
Tasa pühas vaikuses
Üles näitavad —
Mägedel!
Sinna läbi orgude
Lendab igatsus.
Püha valgus hingele
On kord pärandus —
Mägedel!
Kui lööb jõud ju kaduma,
Vaev sind väsitab —
Nõrkend hinge, kannata,
Valgus karastab —
Mägedel!
VANAD
Kesk kevade õitsevat ilu
Nad istuvad käsikäes
Ja nooruse kaugele maale
Viib õhtu neid rahu väes.
Neil juuksed kui sätendav lumi,
Mis riputand aastate käik,
Ja kipras koltunud näod —
Kui uni sääl ilu läik.
Mees jäänud kui võimu vare,
Mis igatseb puhkele,
Tal kaasaks kui kasekene,
Kuldlehtedes sügise.
Neid armastus sidus ühte,
Töö ülendas, karastas,
Ja võimsate võsude ilus
Silm rõõmul sätendas.
Mees võitles endises vaimus
Ja tasandas lootuse teed,
Et hiilgaks siin tõusev päike
Ja kohiseks kevade veed.
Ja kodus kui vaigistav palve
Eit armu väes valitses;
Ta istutas nooruse ilu
Ja niisutas silmavees.
Nüüd õitsemas kevade ilus,
Mis ehitand nende käed —
Hing viibib tähtede vallas,
Et kindlaks jääks nooruse väed.
VII ÄRA…
See lilleke kui veri,
Kui tuli punane —
Vii ära, hella neiu,
Vii ära kaugele.
Sa naerul ära paku —
Sul valu südames;
Ju nägin seda lille,
Mis sinu südames;
Ju tundis hingevaikus,
Kuis ilu ihkad sa,
Et igaveses sinas
Ka sinul kodumaa.
Sest lilleke kui veri,
Kui tuli punane —
Vii ära! pea rusub
Ta meidki põrmusse.
VEEL NÄEN
Ma nägin nagu unes
Üht lille mägedel —
Ta siniläik mu hinges
Kui ilu kevadel.
Veel mälestuste udus
Lehk lendab südame,
Kui kutsuks lillekene
Mind siniõitele;
Veel liigub hinge põhjas
Õhk kõrgel helinal;
Ta viisi kordab kannel
Mul’ tasa kõlinal; —
Kas aga nagu unes
Mind saadab sihile? —
Ei tea! Süda toidab
Ju lille, mis punane.
VÄIKE PAJU
Väike paju vaatab
Alla ojasse —
Lained tasa lauldes
Sõudvad kaugele.
Ei ta nende sõnu
Mõista seleta’, —
Kurblik sahin üksi
Küsib otsata.
Laintena mu rinnas
Hüüd ka heliseb —
Ei
