üksi hingamist,Nagu unenäo sõudu,
Taluhaldja liikumist.
Peretoas kõnnib keegi,
Tuli nagu vuhises,
Keegi nagu vaatab aknast,
Tares nagu kõlises…
Pimedus käib väljas ringi,
Laulab, nutab tuulega —
Ööde varjud täitvad südant
Üksilduse tundega.
Tiksub kell ja ahju taga
Kilgid tasa laulavad —
Kadund aastasajad tõusvad,
Pikas reas rändavad.
Aastasajad kõnelevad —
Kuulda üksi hingamist,
Nagu unenäo sõudu,
Taluhaldja oigamist.
TALVINE UDU
Nii ligidat kui kauget mattis unustuseks udu
Ja nii kõik valgeks mõtteks tasa tihenes,
Jääb üksi härmas talu, puud kui unistuste kudu.
Siis kõik kui vangis vajub sala palvesse
Ja roosa helk kui ohver tõuseb lõunasse,
Maa kaebab: päike, kuis nii lähed jälle ruttu,
Sul armastuses pühendan ma oma valget nuttu.
Ja läbi udu tõuseb siis kui virvel päikse kuma,
Et õhtu hõlma kustuda kui tervituste suma.
KEVADE ÕHTUL
Nagu magus unenägu
Tine hõise igal pool;
Üle aasa ujub tasa
Valge udu jahe vool.
Metsa põues nagu kõne,
Punga puhkemise jutt;
Üle välja, üle põllu
Rõõm kui värin, õnne nutt.
Eha kumab, päike magab,
Siiski kõik kui ärkvel veel,
Nagu õnnis ootamine:
Armas on ju ammu teel!
Ja mu südant täidab sala
Nagu soojus sumaja:
Võiksin läbi vaikse ilma
Kodu hõiskeks sulada!
MU TUBA ON VÄIKE…
Mu tuba on väike ja kurblik mu meel
Ja süda nii üksinda, valus;
Öö tasane ligineb pilvede teel,
Õhk jahe kui sügise salus;
Kõik mõtted ju saatsin ma ühte teed,
Kus laulavad lained ja mängivad veed,
Ja viibib mu kullakene.
Sääl laulavad lained ja mängivad veed
Ja sätendab meri ja päike,
Sääl säravad soojuse, valguse teed,
Sääl armsate silmade läike,
Mis vaigistab mõtteid, vaigistab meelt
Ja liigutab rõõmule vaikinud keelt —
Sääl kaugel mu kullakene.
Kõik mõtted ju saatsin ma ühte teed,
Kõik mõtted kauguste randa —
Ei rauge sääl lained, ei väsi küll veed,
Ei armu nad siiski saa kanda…
Mu tuba on väike ja kurblik mu meel,
Öö tasane ligineb pilvede teel…
Ei kunagi tule mu armas.
KOJU JÕUDES
Kesk suveööd kui mõttes minu salu,
Üks ööbik üksi hõiskab südames, —
Siis viljaväljad, puud ja kodutalu.
Kõik ehavalgel varjuks tihenes,
Ei jäänud muud kui unenägu valge
Kesk põlluringi kastet külvates.
Kui peita tahaks kodu sülle palge,
Kui õnnist muinasjuttu korrata —
Ja seisan vait, ei meelde tärka alge.
Ma nagu koormast pean algama.
ÖÖBIKU LAUL
Öö pikk! Öö pikk!
Tuleb Mikk! Tuleb Mikk!
Kustub ju eha! Ase veel teha!
Pehme põhk! Pehme põhk!
Tuleb Mikk! Tuleb Mikk!
Öö pikk! Öö pikk!
Tee pikk! Tee pikk!
Mine Mikk! Mine Mikk!
Ahetab koitu! Esimest loitu!
Ruttu nüüd! Ruttu nüüd!
Manni Mikk! Manni Mikk!
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
