Kuidas hoida armastust?. Kärt Kase

      Paula (42) on suure ettevõtte turundusjuht ning tal on ka oma meeskond. Talle väga meeldib see töö. Hobiks on talvel suusatamine, muul ajal jooksmine. Taavi (40) on palgatööl arhitektina, lisaks joonistab ta maju ka töövälisel ajal n-ö vabakutselisena. Nad on 15 aastat koos olnud ja neil on kümneaastane tütar Miia.

      Kohe, kui ma esimest korda Paulat ja Taavit näen, saan aru, et nende vahel on suur pinge. Nad on närvilised ja kärsitud. Kui küsin Paulalt, mis tema jaoks probleem on, siis ta nähvab, et tema probleem istub sealsamas, viidates Taavile. Taavi tõuseb selle peale püsti, teatades, et ta läheb nüüd ära, ja Paula vastab, et ega ta muud ei oodanudki kui seda, et mees jälle minema kõnnib, kui peaks kordki inimese moodi rääkima. Taavi põrutab vastu, et ta tõesti ei soovi jälle sellist vestlust, kus tema on kõiges süüdi ja kus tema arvamus mitte kedagi ei huvita.

      Mainin neile rahulikult, et mul on hea meel võimaluse üle ise näha, kuidas nende tülid välja näevad, sest see on hoopis parem variant kui kirjeldus. Taavi seisab ukse juures. Ütlen neile peegelduseks: „Saan aru, et teil on raske omavahel rääkida, sest tüli tekib kergesti; see on juba nii kaua kestnud, et on tekkinud lootusetuse tunne ja käegalöömise meeleolu.“

      Paula hüüatab: „No kaua võib! Ma saan kogu aeg sõimata või jäetakse mind lihtsalt üksi.“

      Taavi paneb vastu: „Sina aga vaikid nädal aega jutti – sama hästi võiksin ma mingi kummutiga koos elada.“

      Peatan nad ja tõden, et tülitsemine tuleb neil hästi välja, aga püüaks kohe teha midagi tavapärasest teisiti ja alustuseks võiks proovida mitte midagi vastu öelda sellele, mida üks ütleb. „Kas olete nõus?“ Taavi seisab ikka uksel. Paula ütleb suhteliselt kurjalt, et tulgu ja istugu nüüd maha, aga ma luban mehel seal seista, kui ta seda soovib. Paula kurdab natuke rahunenult, et ta ei saa Taaviga rääkida, sest igast asjast tuleb tüli ja see on ta lihtsalt nii ära kurnanud, et enam ei jaksa. Naine võitleb pisaratega, aga on näha, et ta ei taha Taavile neid näidata – ta on mehe nähes pigem vihane kui kurb. Taavi põhimõtteliselt kinnitab, et nende rohked eriarvamused on jah suur probleem. Kumbki ei anna järele, mistõttu asjad jäävad alati kuidagi õhku ning iga järgmine kord tulevad vanad teemad ka uuesti jutuks. Lõpuks ei saagi aru, mida parasjagu lahendada püütakse, kõik on segamini. Asi on läinud nii absurdseks, et nad suudavad tülli minna isegi sellepärast, mis kaste kotlettide juurde paremini sobiks, kas soe jahukaste või hapukoore-majoneesi külmkaste. Lisaks näeb Miia seda kõike pealt ja see ei ole hea. Olen nõus ja kiidan neid, et nad on teinud ühise otsuse ning vastuvõtule tulnud.

      Jutu käigus selgub, et Paula jaoks on probleem olnud juba enam-vähem suhte algusest peale see, et ta tahab Taaviga rääkida, aga see ei tule kuidagi välja; Taavi ei räägi vastu või alati on mingi jama. See probleem on pidevalt kasvanud ja viimased neli aastat eriti hull olnud. Taavi on natuke üllatunud moega selle jutu peale, sest tema jaoks on see probleemiks olnud viimane aasta. „Mis siis teie elus veel toimus?“ Paula mainis, et tema ema Katrin (74) kolis nende juurde elama, sest isa suri ja ta ei tahtnud enam maal üksi elada. Taavi lisas, et Paula hea sõbranna läks oma mehest lahku umbes aasta tagasi.

      „Kas te tülitsesite rohkem enne või pärast lapse sündi?“

      Mõlemad: „Pärast.“

      „Kas tülitsesite rohkem enne või pärast ema kolimist teie juurde?“

      Mõlemad: „Pärast.“

      „Kas te tülitsesite rohkem enne või pärast seda, kui sõbranna läks oma mehest lahku?

      Taavi: „Rohkem.“

      Paula: „Sama palju.“

      Tundub, et vähemalt ühe jaoks on probleem alguse saanud juba väga kaua aega tagasi. „Paula, palun kirjelda natuke, kuidas see sinu jaoks probleemiks kujunes.“

      Paula jagab, et tema mõtetes tekib selgus siis, kui ta need välja räägib. Hea oleks olla kellegagi, kes neid mõtteid peegeldab ja aitab teisi vaatenurki mõista. Tal oli üks lapsepõlvesõbranna Sigrid, kellega ta sai niimoodi rääkida, aga just siis, kui Paula rasedaks jäi, läks Sigrid välismaale õppima ja suhtlemine jäi harvemaks. „Kas tundus juba enne seda, et Taaviga ei saa rääkida?“ Paula ütleb, et enne ei olnud see üldse teema. „Kas võib olla, et Taavi sai pärast naise sõbranna lahkumist uue rolli, ilma et ta oleks seda teadnud või osanud täita?“ Paula vastab, et pole enne nii mõelnud, aga nõustub, et võib-olla ta ootas siis küll sellist suhtlust Taavilt kui oma teiselt kõige lähedasemalt inimeselt. Ta tundis tõeliselt sõbrannast puudust, aga lohutas ennast sellega, et tal on ju oma pere ja sellest võiks piisata.

      Taavi räägib omalt poolt, et ta mäletab küll, kui Sigrid Saksamaale läks ja et Paula oli kurb, aga seda, kas ta pidi sellest ajast peale rohkem rääkima hakkama, ei suuda ta meenutada. Selgub veel, et Paula ja Sigrid tegid kunagi plaani, et abielluvad samal ajal ja saavad ühel ajal lapse, aga nüüd on Sigrid abielus, Paula ikka veel mitte. Nad arutasid seda kunagi Taaviga ja mees väljendas oma seisukohta, et tema jaoks pole paber tähtis, nii see sinnapaika jäigi. Mul on tunne, et Paula jaoks on see tähtis teema, aga ta ei ole veel valmis seda sügavamalt käsitlema, nii et teen endale märkme abielu juurde tagasi tulla.