tunnistab, et seksi nõudmine talle endale ka ei meeldi, aga ta ei oska muud moodi Elole selgeks, teha, et see on talle oluline. Küsin Elolt, mida ta siis teeb, kui Joonas seksi nõuab. Elo ei ütle otseselt ei, aga selgitab, et tal on vaja ühte või teist veel teha või et ta ei jaksa.
Ja Joonas pole kunagi kuulnud seda juttu sellest aspektist, kuidas oma vajadusi saaks rahuldata partneri vajadusi rahuldades? Tõepoolest, ta ei ole nii mõelnud. Samas ta ei välista üldse Elo aitamist, nii et rõõmustan juba ette, et ehk laheneb see probleem lihtsamalt, kui arvata oskan. Annan neile koduse ülesande: arutada ja kokku leppida, kuidas jagada igapäevatoimetusi nii, et kummalgi oleks pärast energiat ka teise jaoks. Läheme lootusrikkalt laiali.
Päevikukatked
Joonas
Ma ei oleks arvanud, et olen nii juhm mees Olen jõudnud Eloga suhetes sinnamaani, kus ma olen tõsiselt mõelnud, et me peame lahku minema, aga ma ei ole kordagi mõelnud selle peale, miks ta mulle kogu aeg ei ütleb; et äkki ma saan selles osas midagi ise ära teha.
Elo tuli heale mõttele korraldada kodutööde teemal perekoosolek: et ärme jaga ainult omavahel, vaid haarame vähemalt kaks last ka kampa. Ta käis kunagi koolitusel „Imelised aastad“, kus õpetati, kuidas selliseid kõnelusi läbi viia. Lasin tal juhtida ja minu meelest läks meil hästi. Tegime nimekirja tegevustest, mida on vaja teha, ja igaüks sai ise valida, mida tema on valmis tegema. Mina võtsin enda peale lastega mängimise, kaks korda nädalas söögi hankimise, sest kokata ma ei oska, ning pesurituaali. Otsustasime kohe pihta hakata.
Elo
Joonas ja lapsed tulid nii kenasti kaasa minu perekoosoleku mõttega ja kui see peetud sai, siis ma tundsin, et suur koorem on minu pealt ära võetud. Joonas lubas juba järgmisel õhtul pitsa tuua ja kuigi ma üldiselt väga lastele sellist toitu sisse ei taha toppida, olen siiski nõus, et kui seda aeg-ajalt juhtub, siis see kokkuvõttes midagi halvemaks ei tee. Ei oleks õige Joonasest oodata, et ta hakkab nii süüa tegema nagu mina.
Joonas
Minu meelest olen ma väga tubli – olen kõike seda kaks päeva teinud, mida lubasin, ja nüüd ootan, kas see kuidagi minu probleemi ka lahendab. Huvitav, kaua peab aega minema, et Elol hakkaks energiat seksiks üle jääma.
Teraapia
Kohtume nädala pärast esmaspäeval. Küsin Elo käest, kuidas vahepeal läinud on. Ta kiidab kõigepealt Joonast, et ta on olnud väga abivalmis ja toetav. Elo rõõmustab, et sai nädalavahetusel lausa kümme tundi magada, sest Joonas viis lapsed linna pannkoogihommikule. Joonas kinnitab, et on nii teinud, nagu mina palusin ja naisega sai kokku lepitud, aga seksinud nad sellest hoolimata pole. Talle tundub see väga ebaõiglane, et ta teeb küll Elo heaks rohkem, aga vastu ikka midagi ei saa. Elo hakkab naerma: „Mul olid eelmisel nädalal päevad!“
On mõistetav, et kui üks raskesti talutav situatsioon on kaua kestnud, siis on sellest kujunenud välja oma arvamus, miks see nii on. See võib olla suunatud enda vastu (ma ei kõlba) või kaaslase vastu (ta ongi külm tükk). Mõte objektiivsest põhjusest ei tule enam pähegi.
„Mis oleks juhtunud, kui sa, Joonas, oleksid Elolt küsinud, kuidas ta energiatase on ning kas ta tunneb, et on õhtul krapsakam kui enne?“
„No ja ta oleks vastanud, et energiat on, aga mind ikka ei taha.“
„Sul oli hirm, et Elo väsimus on ikkagi ainult ettekääne?“
„Jah.“
Aga räägime natuke laiemalt, mis on see, mis tekitab Elos soovi Joonasega intiimne olla ja mis mitte. Elole väga meeldib, kui Joonas suudab mingi väikse asjaga tema elu kergemaks teha või näidata, et ta arvestab naisega. Aga ta mühkab koju tulles moka otsast tere, maandub arvuti ette ning tõuseb sealt ainult selleks, et süüa ja vetsus käia – ja see kurvastab Elot tõeliselt, sest tema ei saa seda endale lubada. Närvi ajab ka see, kui mehel tuleb vastu ööd järsku lastega müramise tuhin peale ja siis on lapsed nii pöörased, et magamaminek lükkub hilisele ajale, mil Elo on juba ise peaaegu kustunud. Ta naerab, et ei suuda mõista, kuidas pärast mingit tüli võib Joonas viie minuti pärast tulla ja küsida, kas seksi saab; kuidas ta suudab äsja toimunud vaidluse kuidagi täiesti välja lülitada. Elol läheb ikka tükk aega, enne kui mees talle jälle meeldima hakkab, ja veel rohkem selleni, kui ta mingit külgetõmmet tunneb.
Nii nagu paljudel naistel, annab Elo suguiha ennast tunda kord-kaks kuus, ülejäänud kordadel laseb ta ennast mehe kirega kaasa viia ja see on okei. Kui aga juhtuvad asjad, mis nende vahele justkui seina ehitavad, siis on mehe lähenemiskatse pigem ebameeldiv. Nii võib sama puudutus olla nii erootiline kui ka vastumeelne. Joonas tõdeb, et Elo ei peaks midagi väga tegema, et mehel tekiks soov temaga voodisse minna, ning ta ei oska välja mõelda ühtegi põhjust, miks naisele ei öelda. Ta on natuke heitunud mõttest, et peab terve päeva pingutama, Elo soove õhust kinni püüdma ja neid täitma selleks, et teha seda, mis on loomulik paarisuhte osa. Küsin Joonaselt, mis oleks tema jaoks õiglane. Joonas vastab, et kui tema rohkem kodus aitab, siis tahab Elo ehk rohkem tema lemmikmeelelahutust harrastada. Tundub mõistlik. Järgmisel ja ehk ka viimasel korral teen ettepaneku rääkida sellest, mis veel nende suhte kvaliteeti mõjutab.
Päevikukatked
Elo
Kui ma tegin kodus palju asju üksi, olin seksiks liiga väsinud ja mulle sobis see ettekääne. Ma ei pidanud edasi mõtlema, kas võib veel olla mingeid põhjuseid, miks me nii harva vahekorras oleme. Natuke kergendavalt mõjus terapeudi jutt, et mul ei peagi olema tohutu kihk; et samm seksi suunas on ka see, kui mul on valmisolek seksida, kui Joonas mulle läheneb. Tihtipeale ongi nii, et ma ise ei viitsiks, aga kui juba algus on tehtud, siis kokkuvõttes ma ikkagi naudin ja olen rahul. Hea on natuke vabamalt võtta, et ma ei pea ennast sundima ja olema seksihimur kiisu: piisab, kui ma partneriga kaasa lähen.
Joonas
Õnneks on asjad minu vaatevinklist nüüd paremuse poole pööranud. Ma tõesti loodan, et kõige kriitilisem aeg on möödas. Ja mul ei tule muide lahkuminekumõtteid pähe, kui ma kasvõi kolm korda kuus saan Eloga lähedane olla. Aga siis tõesti nii, et ta innustub ise ka ja unustab kogu ümbritseva. On väga mõnus tunnetada, kuidas mu naine mind naudib.
3. Intiimne vestlus
Intiimses vestluses väljendab paar oma mõtteid ja tundeid mineviku, oleviku ja tuleviku kohta turvalises keskkonnas, kartmata, et pärast neid naeruvääristatakse või et sellele järgneb mingi karistus. Keskmise naise jaoks on intiimne vestlus suhtevajadustest teisel kohal ning mehe jaoks sageli mitte kõrgemal kui kuuendal. Sageli on mehe jaoks rääkimine seotud naise tundmaõppimisega ja kui see on saavutatud, kaob ka soov jätkuvalt „lobiseda“, eriti suhetest ja sellest, kuidas üks või teine ennast tunneb.
Ma ei imesta, kui mehed kardavad, et selle teema avamine ei tõota head, vaid pigem tulevad siis etteheited ning neil jääb tunne, et nad teevadki kõike valesti ja nende pärast on naine rahulolematu. Millega aga ei arvestata, on see, et kui see ongi tõsi, siis ega rahulolematus sellest ei kao, kui seda ignoreeritakse, vaid pigem süveneb hoopis. Ja mis siis, kui näiteks naisel on töö juures kolleeg, kes tunneb vägagi huvi selle vastu, kuidas tal läheb, ning käitub hoolivalt jne? Kas see kõik ennustab paarisuhtele pikka ja õnnelikku tulevikku?
On arusaadav, et me püüame vältida ebamugavaid olukordi, aga kui me ei tunneta ära, millised
