olla 90 protsenti ATH, 60 protsenti autism, 50 protsenti tõrges-trotslik käitumine ja 70 protsenti obsessiiv-kompulsiivne häire,” selgitab psühholoog. „Kokku teeb see üle 100 protsendi neuropsühholoogilisi häireid, aga mitte ühtegi konkreetset diagnoosi.”
Kui ta on lõpetanud, märkame Svantega, et esimest korda viieteistkümne aasta jooksul lahistame avalikult nutta. Svante ei nuta muidu tihti, aga nüüd ei suuda ta lõpetada.
„Te peate teda aitama,” ütleb ta nuuksudes ja löristades. Muudkui korrutab seda.
Beatale pannakse lõpuks diagnoosiks ATH, milles on Aspergeri sündroomi, obsessiiv-kompulsiivse häire ja tõrges-trotsliku käitumise sugemeid.
Ilma diagnoosita ei oleks me saanud koostöös kooliga kohandada asju nii, et Beata elu normaliseeruks. Kui ta poleks diagnoosi saanud, ei oleks ma saanud asja selgitada kõigi sõprade vanematele, õpetajatele ega teistele täiskasvanutele. Kui ta poleks diagnoosi saanud, ei oleks ma saanud edasi töötada. Kui Beata poleks diagnoosi saanud, ei oleks me kunagi saanud seda raamatut kirjutada.
Just nii karm on tegelikkus. Elu enne ja pärast erinevad nagu öö ja päev.
Aga ta sai diagnoosi ja see on tema jaoks uus algus, selginemine, rehabilitatsioon.
Meie tütar käib heas koolis. Sel koolil on olemas vahendid, teadmised ja asjatundlikud töötajad. Üks vähestest koolidest, kus on hakatud psüühilisi häireid, individuaalset lähenemist ja võrdset kaasamist tõsiselt võtma. Ent see on endiselt võimalik ainult tänu üksikute vabatahtlike õpetajate panusele. Beatal on imelised õpetajad, kelle käe all see laabub. Ta ei pea koduseid ülesandeid tegema. Me jätame ära igasugused aktiivsed tegevused. Me väldime kõike, mis võiks stressi põhjustada.
Ja see töötabki. Kodus õpime, et vähese stimulatsiooni meetod on parim. Mis ka ei juhtuks, kunagi ei tohi vihale vastu astuda vihaga, sest sellest on rohkem kahju kui kasu. Me kohandame end ja planeerime kõike, meil on ranged rutiinid ja rituaalid. Tund tunni haaval.
Püüame leida harjumusi, mis toimivad. Vahel, kui juhtub midagi ootamatut, kukub kõik kokku, kuid siis hakkame kohe otsast peale. Jagame omavahel kohustusi. Kumbki võtab ühe lapse. Elame eri kohtades.
Igal perekonnal on oma kangelane. Meie kangelane on Beata. Kui Greta oli kõige hullemas seisus, pidi Beata tagaplaanile jääma ja ise hakkama saama. Kui ta poleks seda teinud, ei oleks me toime tulnud. Ilma temata ei oleks see võimalik olnud.
Mina olen talle kõige lähemal, sest olen tema ema. Ja me oleme nii vastikult sarnased. Mina mõistan teda kõige paremini ja ta teab seda. Kuigi ta ei tunnistaks seda muidugi ilmaski.
Vahel teen ma valesti. Vahel käitun ise nagu laps. Ma ei jaksa alati vähese stimulatsiooni meetodit harrastada.
Aga ma armastan teda aegade lõpuni ja kauemgi veel.
26. STSEEN
EELISTATUD SEISUS
Meie lapsed said abi tänu väga paljude asjade kokkulangemisele.
Osalt tänu olemasolevatele raviteenustele, äraproovitud meetoditele, nõustamisele ja ravimitele. Kuid Greta ja Beata said ravi eelkõige tänu meie enda vaevale, kannatlikkusele, ajale, vedamisele ja asjaolule, et mõned inimesed rikkusid reegleid ja tegid midagi, mida nad ei oleks tohtinud teha, kuid tegid siiski, sest nad teadsid, et nii on õige.
Nii ei saa see edasi kesta.
Ühiskond ei saa loota vedamisele või eraisikute allumatusele. Enamikul lapsevanematest ei ole sotsiaalmeedias 250 000 jälgijat. Enamik vanemaid ei saa haiguslehte võtmata täisajaga koju jääda. Enamikul vanematel ei ole õige sotsiaalse staatuse näol eelist.
2.
LÄBIPÕLENUD INIMESED LÄBIPÕLENUD PLANEEDIL
Ma ei jaksa enam.
Või noh, tegelikult ju jaksan, aga saate aru küll.
27. STSEEN
EITAMINE
Fleminggatani ventilatsioonivõrest tuleb loputusvahendi lõhna.
Stockholm. Jaanuar.
Jõulukuuskede surnuaiad.
Lõputu kolmekraadine vihm saadab mind mööda poriseid tänavaid.
Jõulude ja aastavahetuse ajal on linn peaaegu tühi, kõik stockholmlased on kusagil ära.
Kõik on Los Angeleses või Tais. Floridas või Sydneys. Kanaari saartel või Egiptuses.
Meie, rootslased, oleme hämmastavad. Me astume välja peaaegu kõige eest, mille eest annab välja astuda. Me võitleme pagulaste ja heidikute eest ning ebaõigluse vastu.
Ökoloogilisest vaatevinklist ei ole me seevastu sugugi sama fantastilised – ja minusugused on veel kõige hullemad.
„Teiesugused kuulsused tegutsevad umbes sama palju keskkonna huvides kui Jimmie Åkesson2 multikultuurilise ühiskonna huvides,” ütleb Greta hommikusöögilauas.
See ei ole just meeldiv asi, mida öelda inimesele, kes pooldab multikultuurilisust. Aga küllap see on tõsi. Ja see ei kehti ainult kuulsuste, vaid enamiku inimeste kohta. Kõik tahavad ju olla edukad ja miski ei ole parem edukuse näitaja kui luksuslik elustiil, ületarbimine ja reisid, reisid, reisid.
„Samas on ju nii, et kui ma jään haigeks või ma pole enam populaarne, ei saa ma ühtegi krooni,” üritan ma vastu väita. „See, kui inimesel on teatud võimalused end kuuldavaks teha ja head eeskuju näidata, ei pane talle veel moraalset vastutust.”
Kuid Greta ei ole nõus. Ta kerib mu Instagrami lehte. Vihaselt.
„Nimeta üks kuulsus, kes seisaks keskkonna eest?? Nimeta üks kuulsus, kes oleks valmis loobuma luksusest maailmas ringi lennata?”
„Nad võitlevad teiste asjade eest,” ütlen, kuigi mul ei turgata ühtegi asjalikku argumenti pähe.
„Okei! Nimeta üks asi peale ülemaailmse tuumasõja, mille eest nad võitlevad ja mida ei saaks edaspidi enam parandada? Kui väga me ka ei tahaks?”
Tal on muidugi õigus. Kui me kliima ära rikume, ei saa seda enam kunagi parandada ja tulevased põlvkonnad ei saa varsti enam midagi ära teha, kui väga nad ka tahaksid.
Ja loomulikult võitlevad inimesed valede asjade eest. Või pigem: me võitleme õigete asjade eest, aga kuni me oma elustiiliga kõige tähtsamale küsimusele vastu töötame, on väga tõenäoline, et meie võitlus on asjata.
Enesestki mõista ei pea kõigist saama kliimaaktiviste. Kuid vähim, mida meie saame teha, on see, et me vähemalt lõpetame keskkonna ja planeedi aktiivse rikkumise ega kiitle oma kliimatapatalgutega sotsiaalmeedias.
Ma ise olen muidugi üks suur osa probleemist.
Alles vähem kui kolm aastat tagasi panin üles päikeselisi selfisid Jaapanist. Üks allkirjaga „Tere hommikust, Tokyo” ja kümned tuhanded laigid vupsasid telefoni.
Koduteel
Jimmie Åkesson on parempopulistliku Rootsi Demokraatide partei (Sverigedemokraterna) juht.
