oli olnud Garthi vastu eriti julm –, aga õekesed polnud seda kuidagi ära teeninud. Kuid Garth arvas teisiti.
„Ma oleksin tahtnud ta arreteerida,” ütles Dana, sest Garthi käte raudu panemine oleks olnud ülev hetk. „Või maha lasta.”
„No kuule!” Izzy põrnitses talle otsa. „Sa räägid minu vennast! Ma tean, et ta on teinud nii mõndagi, aga ta vannub, et plahvatusega pole tal mingit pistmist, ja ma usun teda.”
See pole Izzy süü, kinnitas Dana endale. Izzy oli kasvanud üles reaalsest maailmast isoleerituna. Ta ei uskunud, et inimesed võiksid olla üdini halvad. Ja kuna Dana sellega mingil moel nõustus, ajas see teda veel rohkem vihale. Ta ei tahtnud Garthis midagi head näha.
„Teie, rikkad, armastate kokku hoida,” lausus Dana.
„Ma ei ole rikas.”
„Oled, niipea, kui usaldusfondile ligi pääsed.” Ta naaldus sohva seljatoele ja sulges silmad. „Mul on ümberringi rikkad inimesed. Kuidas see sai juhtuda?”
„Sest sa armastad meid,” ütles Izzy.
„Tõsi mis tõsi. Sina ja sinu õed olete mu parimad sõbrad, mis näitab, kui uskumatult arusaaja inimene ma olen.”
Izzy puhkes naerma. „Kas Garth oli sind nähes üllatunud?”
Dana avas silmad ja ajas ennast sirgu. Parem rääkida Izzyga kui meenutada alasti ja tilkuvat Garthi. „Ta võttis asja rahulikult.”
Rohkem kui rahulikult. Ta tundis ennast mugavalt, tal polnud põrmugi piinlik... noh, ta oli peaaegu... sarmikas.
Mis minuga lahti on? Ta ei näinud meestes kunagi sarmi, eriti mitte seesugustes nagu Garth. Garth on tüütu egoistlik tõbras, kes oli teinud halba inimestele, keda tema, Dana, armastab. Ei mingit sarmi. See on välistatud.
Korteriuksele koputati.
Dana kargas püsti, tänulik segamise pärast, ja ruttas ukse poole. Avanud mõlemad lukud, lasi ta sisse Lexi ja Skye.
„Väljas on päris külm,” ütles Skye õhukest jakki seljast võttes. „Just nagu oleks talv.”
Dana naeratas. „Kaks kraadi.”
Lexi asetas käe oma rasedusest paisunud kõhule. „Siin on keegi, kes hakkab järjest kosuma. Mina eelistan jahedamat.” Ta haaras Dana käsivarrest kinni. „Kas said ta kätte? Kas ta istub vanglas ja teenindab pedesid?”
„Ei. Teda küsitleti ja ta lasti minema.”
„Neetud!”
„Kõik on korras,” ütles Izzy, tõusis ja embas mõlemat õde. „Ma luban. Palun istuge. Mul on teile midagi öelda.”
Lexi ja Skye pöördusid Dana poole. „Mida ta nüüd teinud on?”
Dana tõstis käed üles. „Ärge minu käest küsige. Mina olen lihtne kõrvaltvaataja. Aga teil soovitan ma hinge kinni hoida. Te võite istuli kukkuda.”
Lexi ja Skye vahetasid enne sohvale istumist ärevaid pilke. Ukse juures seisev Dana oli kindel, et Izzy iseäralik teade tekitab tõelise plahvatuse. Ta tahtis näha, mis toimub.
Izzy raputas pead ja kohendas siis oma lokkis juukseid. „Mul on teile midagi teatada,” alustas ta.
„Nii me saime aru jah,” ütles Lexi kaitsva käe kõhule asetades. „Mis see on?”
„Garthi kohta. Nagu te teate, rääkisin ma temaga just enne seda, kui Nickiga kokku sain. Ta toetab Nicki ja vastutab selle eest, mis juhtus.”
„Seda ta peabki tegema,” kähvas Skye. „Mees poeb kas või nahast välja, et hävitada kõik, mille nimel teie kaks olete töötanud. Just see ajabki mind hulluks.”
„Vabandage mind.” Izzy raputas pead. „Lubage mul jätkata. Garthiga rääkides lõi mul pilt järsku ette. Ma taipasin, et ta on meie oma liha ja veri. Hea küll, ma olen seda juba mõnda aega teadnud, aga need olid ainult sõnad. Need ei tähendanud midagi.”
Lexi vaatas Dana poole. „Kuhu ta sihib?”
„Mina jään neutraalseks.”
Lexi pöördus uuesti Izzy poole. „Kuhu sa sihid?”
Izzy naeratas. „Me oleme püüdnud ennast tema eest kuude viisi kaitsta ja see pole toiminud. Meie strateegia on olnud täiesti vale. Me ei tohi tema vastu võidelda. Me peame teda tema enda eest kaitsma. Seda ma tahtsin öelda. Garth on meie vend ja meie kohus on tuua ta perekonda. Me päästame ta.”
Skye ja Lexi jõllitasid õde, nende silmad olid šokist pärani. Nende suud vajusid lahti.
Dana pani käed rinnale risti ja vangutas pead. „Olge tervitatud etendust kaema.”
TEINE PEATÜKK
„Päästa teda?” kriiskas Lexi püsti karates ja Izzyle otsa jõllitades. „Kas sa oled arust ära? Kas silmaoperatsioonijärgsed rohud mõjuvad sulle siiani, et sa nii sõgedat juttu ajad? Me ei päästa teda! Ta tahtis sind tappa! Sa oleksid äärepealt pimedaks jäänud. Midagi pole korras! Ega saa eales olema. Ja ta ei kavatsegi meie hävitamist lõpetada. Päästa Garth? Millest? M i k s?”
„Rahune maha ja istu,” ütles Izzy õele. „Mõtle lapsele.”
„Jäta mu laps rahule! Kui sa tema pärast muretseksid, ei kaitseks sa inimest, kes teeb kõik, et meie elu põrguks teha.” Lexi lükkas blondid juuksed näo eest. „Pagan võtku, Izzy, ma ootasin sinult paremat.”
Dana tuli sohva juurde. Ta otsustas vajaduse korral, kui asi hakkab muutuma inetuks, vahele segada.
Izzy tõmbus kangeks. „Oota, mida tahad. Mina rääkisin Garthiga. Ta kuulub perekonda, Lexi. Ta on meiega sama palju bioloogiliselt seotud kui meie omavahel. Talle on liiga tehtud. Isa käitus temaga julmalt, sa tead seda.”
„Olgu. Jed oli nii Garthi kui ka tema ema vastu jõhker. Aga see ei anna talle õigust meid ahistada. Meie pole talle midagi teinud.”
„Tema pole puurseadmete plahvatuses süüdi. Ma usun teda ja Nick usub teda. Mõelge temast nagu Darth Vaderist. Ta vajab iseenda eest kaitset.”
„Kas sa tõesti arvad, et filmiga paralleele tõmbamine sind aitab?” küsis Lexi.
Dana silmitses Skyed, kes kuulas teraselt, kuid ei lausunud sõnagi. Izzy strateegia ei pidanud vett. Skye oli tundelisem kui õed. Kui Izzy tahab, et nad kolmekesi oleksid ühel meelel, oleks ta pidanud alustama Skye veenmisest. Siis oleksid nad saanud kahekesi Lexit töödelda.
„Ta on meie vend,” kordas Izzy kangekaelselt. „Ma nägin temas midagi.”
„Parandamatult rikutud musta ja tühja südant,” pomises Lexi.
„Ma nägin seda, kes ta peaks olema.” Izzy kummardus ettepoole. „Ma nägin neljateistkümneaastast poissi, kes anus raha isalt, kes teda pole kunagi tunnistanud, et päästa ema, kellel oli ajukasvaja. Jed ajas ta minema. Jed viskas
