Me oleksime koos üles kasvanud. Me oleksime võinud olla perekond.”
„Praegu on hilja ajas tagasi minna,” ütles Lexi puiselt.
„Aga tulevikku vaadata pole sugugi hilja. Kui ta pole plahvatuses süüdi, siis ei ole ta meile mingit kurja teinud.”
„Mitte et ta poleks üritanud.”
„Ta soovis, et mina ja Nick koos oleksime,” ütles Izzy.
„Tema pärast te ju suhted katkestasitegi,” tuletas Lexi talle meelde.
„Nõus, aga ta taipas oma viga. Ta tuli minu juurde ja palus Nicki eest. Nick ei teadnud seda. Garthil polnud mingit põhjust meid aidata, aga ta aitas. Ta pole halb inimene.”
Lexi ja Skye vahetasid pilke. Izzy märkas muutust ja surus peale.
„Miks ta pidi plahvatuse asjus valetama? Kõik muu võttis ta ju omaks.” Izzy vaatas Dana poole. „Aga mitte midagi seesugust, mille eest saaks teda kohtusse anda.”
„Nii ma aru sain.”
Lexi ohkas ja küsis Danalt: „Kas sa ei püüdnud Izzyle aru pähe panna?”
„Püüdsin,” ütles Dana. „Aga ta on omaette isiksus. Mis on suuremalt osalt sinu süü. Ta on sinu õetirts. Sa oleksid pidanud lapsena ta vastu karmim olema. Aga ei. Sa nunnutasid teda. Ja näed nüüd, mida sa tänutäheks said.”
„Väga naljakas,” ütles Lexi. „Kas sul midagi asjalikku pole lisada?”
Dana silmitses neid kõiki. „Izzy pole loll ja tal on inimeste suhtes hea vaist. Et kas tal on õigus? Ma ei tea. Kas ma peaksin ütlema, et ta eksib täielikult?” Ta jäi korraks vait. „Ei.”
Izzy nägu tõmbus naerule. „Näete nüüd! Dana usub mind.”
„Nii ma ei öelnud,” ütles Dana.
„Aga peaaegu.” Izzy naeratas õdedele. „Aeg surub peale. Minu soov on Garth jõuludeks pere rüppe saada. Siis me võime seda kõik koos tähistada.”
„Anna andeks, aga mina selles ei osale,” ütles Dana üsna veendunult.
„Küll sa osaled,” ütles Izzy naeratades.
„Sina oled see, keda ta tappa üritas,” hakkas Skye lõpuks rääkima. „Kas sa oled absoluutselt kindel, et ta ei teinud seda?”
Izzy naeratus kustus. Ta naaldus ettepoole ja vaatas Skyele otse silma. „Ma vannun. Ma usun teda. Tal on pattusid hingel. Aga tal on omad põhjused meie vastu töötada ja ta o n meie vend. Oma südames tunnen ma, et tema perre võtmine teeks sellele kõigele lõpu. Kõik muutuks paremaks.”
„Jed ei nõustu sellega iial,” ütles Skye.
„Jutt pole Jedist, jutt on meist. Jed on korduvalt näidanud, et keegi meist ei loe talle tuhkagi. Aga sellest pole hullu, sest meie kolm oleme üksteise jaoks olemas. Ja nüüd on meil ka Garth.”
Skye oli hetke vait ja noogutas siis aeglaselt. „Olgu nii.”
Izzy hüppas jalule. „Ma teadsin, et sa mõistad!”
„Võib-olla tema mõistab, aga mina küll mitte,” ütles Lexi. „Isegi kui ma nõustuksin sellega, et ta ei tahtnud sind tappa – millega ma ei nõustu –, aga kõik muu? Tal on palju asju, mille kohta ta peab vastust andma.”
Skye noogutas. „Lexil on õigus. Me peame olema kindlad. Me peame olema kindlad, et see pole trikk. Et ta pole valinud uut strateegiat. Võib-olla ta pole plahvatuses süüdi. Võib-olla see oli halb ajastus või midagi seesugust. Aga on ka teisi vastamata küsimusi.”
Dana köhatas kurgu puhtaks. „Tegelikult pole see Garthi strateegia. See on Izzy strateegia. Ma ei usu, et Garth tahab perekonnaga liituda.”
„Mis teeb asja veelgi ebameeldivamaks,” lausus Lexi.
„Me peame seda tegema,” ütles Izzy põikpäiselt. „Me peame ta päästma.”
„Kui ta on päästmist väärt,” arvas Skye. „Kuidas me võime selles kindlad olla?”
Järgnes hetkeline vaikus, kui naised üksteisele otsa vaatasid. Äkitselt Izzy naeratas.
„Ajame ta vihale,” kuulutas ta rõõmsalt. „Kui mul on õigus ja ta on hea inimene, kes tahab sellest kõigest pääseda, saab ta pahaseks, kuid ei võta midagi halba ette. Kui ta on nii kohutav, nagu teie kolm arvate, siis näitab ta oma õiget palet. Pinge toob esile inimese tõelise iseloomu.”
„Tal on õigus,” ütles Skye pikkamisi. „Kui me teda ärritame, saame peagi teada, milline inimene ta on.”
„Me peame teda provotseerima,” ütles Dana, kellele meeldis mõte Garthi vihale ajada.
Skye naeratas. „Mis oleks, kui üks meist hakkaks teda vaenama? Siis saaksime kaks kärbest ühe hoobiga – me kas tabame ta mõnele teisele kurja tegemast või ta reageerib meie jälitamisele.”
Lexi noogutas. „Kui kõik on nii, nagu Izzy räägib, siis Garth mõistab. Kui ei, siis läheb ta marru ja näitab meile, mis ta kõva koore all peidus on. See oleks kahekordne võit. Mulle see meeldib.”
„Mulle mitte,” ütles Izzy, „aga ma näen, et sellel on mõte sees. Kes meist see peaks olema?”
Dana mõtles sellele, mis oli juhtunud viimaste kuude jooksul, kui hirmul ta sõbrad olid olnud, ja Garthi armutust käitumisest. Ta mõtles sellele, kuidas Jed oli ignoreerinud oma tütreid, jätnud nad üksi olukorda, mille t e m a oli põhjustanud. Ta mõtles sellele, kui väga ta kõigist kolmest õest hoolib.
„Mina teen seda,” ütles ta neid vaadates. „Ma võtan vabad päevad ja pühendun täielikult Garthile.”
„Sa ei saa,” ütles Skye.
„Muidugi saan. Ajas pole küsimus. Teil on vaja objektiivset osapoolt, aga samas kedagi, kes teab, mida otsida. See olen mina.”
„Sel juhul me maksame sulle,” ütles Lexi. „Sa ei saa ilma palgata jääda.”
„Ei tule kõne allagi.”
Skye tõusis ja astus Dana juurde. Ta oli roheliste silmadega leebe loomuga punapea. Tema käivitumine võttis tükk aega, aga kui see kord juba juhtus, oli see muljet avaldav.
„Sõbrad ei lase sõpradel ilma rahata töötada,” ütles Skye. „Me kas maksame sulle või leiame kellegi teise.”
„Neile ei valmista see raskusi,” märkis Izzy. „Nad on rikkad.”
„Kui sa saad oma usaldusfondi kätte, maksad oma osa,” ütles Skye talle.
Dana ei tahtnud neilt raha võtta, aga ta ei soovinud ka uurimistööd kellelegi teisele usaldada. Kaalul oli liiga palju.
„Hästi. Aga mitte rohkem kui mu tavaline palk politseis.”
„Tehtud,”
