antud kaks alluvat. Ta kohtub meestega ja selgitab täpselt, mida nad tegema peavad, rõhutades, et probleemidest tuleb talle teada anda, kuna töö peab samal päeval lõpetatud saama. Seejärel tuleb tal minna teist objekti vaatama. Kui ta mõne tunni pärast tagasi tuleb, pole kaks meest tööd teinud, nad on istunud, oodanud tema tagasitulekut ja pole talle helistanud. Jaan on sellest ärritunud, ent ütleb, et peab oma ülemusele probleemist teatama. Kui Jaan ülemusele helistab, siis saab ta õudusega teada, et boss on juba sealt läbi käinud, kaht meest näinud ja nendega rääkinud. Nad ütlesid talle, et Jaan ei jätnud mingeid juhiseid ega telefoninumbrit, mistõttu ei ole nemad süüdi, vaid Jaan. Jaani ülemus keeldub Jaan ära kuulamast ja vallandab ta. Jaan saab hiljem teada, et üks töömeestest juhtus olema ta ülemuse sugulane.
Kui me nüüd võtame nii Jaani kui ka tema Ahvi reaktsiooni luubi alla, siis saame läbi võtta parima mooduse, kuidas juhtumiga tegeleda. Jaan on täiesti selgelt ebaõigluse ohver. Tema Ahv tõlgendab situatsiooni õigesti just sellisena ja võiksime oodata, et ta reageerib nii viha kui ahastusega. Ahvi puhul oleks see mõistlik reaktsioon. Jaanil on kõigepealt vaja oma Ahviga tegelda, et too oma ebaõigluse koormast lahti saaks. Jaan on püüdnud rääkida oma ülemusega, kes pole valmis teda kuulama. Ta võiks otsustada, et viib asja töövaidluskomisjoni eesmärgiga võidelda oma töökoha ja kompensatsiooni eest. Võimalused vajavad uurimist, ent seda ei peaks tegema tema Ahv! Jaanil on tarvis oma emotsioonid välja elada nii, et ta vaigistaks oma Ahvi ohutus kohas, sõbra või sugulase seltsis, kes oskab kuulata, mõista ja ebaõiglust tunnistada. See aitab mingil määral Ahvi rahustada. Ent Ahv võib soovida kahele mehele kätte maksta ja saada ka kompensatsiooni. Kompensatsioon on jällegi mõistlik mõte, aga see võib olemata jääda. Ahv on vaja ohutusse kohta toimetada, seega nüüd on järg Inimese käes mõelda ja plaane teha.
Jaan viib Ahvi ohutusse kohta
Inimene Jaani teadvuses vajab mõnd fakti ja tõde, mis Ahvi rahuldaks nii, et teda oleks võimalik puuri panna. Inimene Jaani peas võtab omaks, et ebaõiglust tuleb ette, ja ehkki see põhjustab ebamugavust, ei saa alati asju heastada. On fakt, et võib-olla on oma seisukoha eest võitlemine vaeva väärt, kuid siis saabub hetk, mil saate aru, et asi ei laabu teie soovi kohaselt ja teil tuleb oma kaotustega leppida. On tõsiasi, et elu pole alati õiglane.
Jaanil on tarvis oma Ahviga rääkida ja saada ta nõusse, et on teatud piir selles suhtes, kui palju energiat ja aega ta kavatseb õigluse taganõudmisele kulutada. Ta astub Ahvile vastu ebamugavate elutõdedega. Jaani pakutud ratsionaalsed plaanid aitavad ta Ahvil olukorda aktsepteerida ja õigel ajal ohjad käest anda.
Kui Jaan ei tule välja kindla tõese faktipõhise vastusega, siis tema Ahv tõenäoliselt ei rahune. Näiteks, kui Ahv soovib kahele mehele kätte maksta, siis ei saa Jaan Ahvile öelda: „Saa asjast üle, hulk inimesi kannatab samamoodi.” Sellisest vastusest pole suurt abi, kuna see põhineb osaliselt tõel ja osaliselt Jaani Ahvile mõeldud käsul või soovil − „saa asjast üle”. Parem ja loogilisem vastus oleks järgmine: „Siin on tegu ebaõiglusega, ent see ebaõigluse juhtum võibki lahendamata jääda ja meil on tarvis tõmmata piir – kui kaugele oleme valmis asja lahendamiseks minema.” Ta võib lisada ka teisi tõdesid, näiteks „Kui ebaõiglus võidab, ega see veel maailma lõpp ole”, „Olen täiskasvanu ja suuteline probleemiga toime tulema”, „Ma ei pea ärritunuks jääma, kui ei taha”, „See sündmus on varsti minevik, mina lähen oma eluga edasi.”
Selge see, et Jaanil on tarvis leida vastuseid, mis ta Ahvi rahuldaksid, ja mitte ükski ülaltoodutest ei pruugi osutuda piisavalt veenvaks. Kindel on see, et edasiminekuks ja Ahvi puuripanekuks peab Jaan leidma vastused. Muidu tegutseb ta oma Ahvi tunnete järgi ja leiab, et ei jõua kusagile välja ja põhjustab endale vaid enam ahastust.
Mõnikord ei saa võita. Siinkohal on oluline seda fakti tunnistada ja aktsepteerida. Siis saate seda Ahvile meelde tuletada. Pidage meeles, et Ahv teeb PAKKUMISE. Teil, Inimesel, on VALIKU võimalus. Teil on võimalik järgida oma emotsioone või neist keelduda ja anda Ahvile teada, et soovite, et ta pakuks teile mõnd sellist emotsiooni, millest oleks rohkem abi. See pole kerge, ent lõpuks on elus ju palju selliseid kordi, kus asjad ei kulge teile soodsalt. Seetõttu tähendab Ahvi ohutusse kohta toimetamine tema rahustamiseks talle selliste tõdede rääkimist, mida ta aktsepteerib.
Andy külaskäik hambaarsti juurde
Teine näide ahvi ohutusse paika paigutamise kohta võib aidata selgitada ahvi rahustamise kontseptsiooni. Oletagem, et Andy läheb hambaarsti juurde hambale plommi panema ja on väga ärevil, mistõttu tunneb end suisa haigena. Ta teab, et on rumal, kuna tegu on kõigest hambaarstiga, ent abi sellest teadmisest pole.
Kõigepealt peab Andy ära tundma, et tegelikult ei muretse tema ise, vaid seda teeb tema Ahv. Tema Ahv reageerib loomulikul viisil – on ülimalt mures. Andy teab, et tegu on Ahviga, sest küsimusele „Kas ma tahan seda ärevustunnet?” vastab ta ise lihtsa „ei”-ga. Seetõttu on meil tegu väga ärevil Ahviga. Mida Andy tahab? Ta ütleb, et tahab asjad paika panna ning minna hambaarsti juurde rahulikuna ja positiivselt meelestatuna. Seega ütleb Inimene temas: „Tahan olla rahulik, tegu on kõigest hambale plommi panemisega.” Ahv vastab: „Mina ei saa hakkama, olen kohutavalt hirmunud ja ei taha minna.”
Nüüd on tegu Ahvi ja Inimese vahelise võitlusega.
Andy vaigistab oma Ahvi
Et Inimene saavutaks seda, mida soovib, tuleb tal astuda vajalikke samme õiges järjekorras. Alustame Ahvi väljaõpetamisest.
Andy Ahv teeb harjutamisega algust. Ta ütleb: „Olen nii rumal ja see on lausa hale. Ma ei suuda uskuda, et nii hirmsasti hambaarsti kardan. Tean, et käitun suisa narrilt. Miks mul pidi hambasse auk tekkima? Kui mul ainult seda poleks. Miks meil üldse hambad peavad olema, miks meil ei või midagi tugevamat olla?”
Sellised uitmõtted muutuvad üha rumalamaks, kuid nende veenvus aina väheneb. Umbes kümne minuti pärast lakkab Ahv rääkimast ning siis kuuleme Inimest ütlemas: „Mul on sellest oigamisest kõrini.” Ahv hakkab väsima, ehk on juba kurnatud. Pange palun tähele, et need uitmõtted olid väga olulised, et Ahv ära väsiks. Kui te need uitmõtted maha surute, siis on vähem tõenäoline, et teil õnnestub Ahviga rääkida. Nii et ärge hoidke end tagasi!
Andy viib oma Ahvi ohutusse paika
Nüüd saab Andy Ahvi ohutusse paika viia – rääkides temaga tõtt ja loogikat appi võttes. Ta võib Ahvile öelda midagi taolist: „Kui sa tõesti minna ei taha, siis me ei lähe, jätame augu hambasse ja tegeleme sellest tulenevate vältimatute probleemidega. Kui me aga ikkagi läheme, siis võib see mingil määral haiget teha küll, olen sinuga nõus.”
(Mõnikord on õige Ahviga nõustuda, kui ta teile tõtt räägib. Pole mõtet „positiivselt mõelda”, kui niimoodi tõde eirame. Jäägem reaalsust kajastava mõtlemise juurde, see on kohasem!)
„Kui me läheme ja laseme hambale plommi panna, siis on kõik umbes 30 minuti pärast tehtud ja kasu on suur. Kui asi tehtud, oleme jälle õnnega koos. Ravi ja ebamugavus ei kesta igavesti. Vaatame asja laiemalt, me laseme hambale plommi panna, see pole maailma lõpp. Tegelikult ma tahan, et see tehtud saaks.”
Nagu näha võite, on palju vastuseid ja tõdesid, mida Andy võib Ahvile rääkida. Need tõed rahustavad Ahvi ainult sel juhul, kui need talle tähtsad on. Igaühel tuleb leida need tõed, millel nende Ahvi jaoks tähendust ja mõjuvõimu on. Seega mõned tõed rahustavad maha ühtede inimeste Ahvi, samas vajavad teised Ahvid teistsuguseid tõdesid. Jällegi on tähtis siinjuures leida need tõed, mis rahustavad teie Ahvi ja sunnivad ta puuri minema ja magama jääma.
Kui saate ülalkirjeldatuga hästi hakkama,
