Ahviparadoks. Teadvuse suunamine. Prof. Peters Steve
Чтение книги онлайн.
Читать онлайн книгу Ahviparadoks. Teadvuse suunamine - Prof. Peters Steve страница 10
Mõtlemisele kulunud aeg
Mida rohkem kulutate aega, mõeldes oma teadvuse toimimisele, seda tõenäolisem on parem toimetulek tulevikus.
KOLMAS PEATÜKK
JAGATUD PLANEET (II OSA)
Kuidas oma Ahvi ohjata
Nüüd, kui teate oma peas elutsevast kahest erinevast olendist ja sellest, kuidas nad tegutsevad, saate hakata nendega tegelema. Võite alustada kolmeastmelist protsessi:
1. Tundke ära olukorra peremees – on see Inimene või Ahv.
2. Saage aru aju toimimise reeglitest ja AKTSEPTEERIGE NEID.
3. Kasvatage ja ohjake oma Ahvi, nii on tulemused teie jaoks parimad.
Esimene samm: kuidas aru saada, kes onolukorra peremees
Esimene samm on võime ära tunda, kes olukorda kontrollib − Ahv või Inimene. Esitage endale üks väga lihtne küsimus, mis võimaldab olukorra peremehes kergesti selgusele jõuda.
Oluline mõte
Kuldne reegel ütleb, et kui teil on tundeid, mõtteid või käitumisviise, mida te ei soovi või mille üle teil pole hea meel, siis on Ahv teie üle võimust võtnud.
Seega tuleks alustada väga lihtsast küsimusest: „Kas ma tahan…” ja seejärel lause lõpetada. Näiteks nii: „Kas ma tahan neid tundeid?” või „Kas ma tahan neid mõtteid?” või „Kas ma tahan niimoodi käituda?” Kui vastus on eitav, siis tegutsete Ahvi, kui jaatav, siis Inimese mõtteviisi järgi.
Siinkohal mõned näited:
• Muretsete millegi pärast. Küsite endalt: „Kas ma tahan muretseda?” Kui vastus on „ei”, siis ei muretse teie, vaid teie Ahv. Nüüd on teil võimalus valida, ohjeldada oma Ahvi ja lõpetada tema ülemvõim.
• Midagi on teid vihastanud. Võite nõustuda, et on toimitud ebaõiglaselt, seetõttu on teie Inimene Ahviga ühel nõul. Tahate midagi ette võtta, kuid te ei soovi olla vihane − see on emotsioon, mis ajab teid närvi ja on ebameeldiv. Seetõttu küsite endalt: „Kas ma tahan sellist vihast emotsiooni?” Kui vastus on „ei”, siis tunneb viha Ahv. Nüüd võite oma Ahvile emotsiooni eest tänulik olla, kuid andke talle teada, et te ei taha end niimoodi tunda. Tegutsete, et lahendada olukord, mis ajas Ahvi vihaseks, ent teete seda endas peituva Inimese rahulikul moel.
• Tahate midagi teha, kuid teid valdavad tunded, mis ei lase seda teha. Siin võib Ahv lihtsalt keelduda osalemast. Näiteks võib teil olla soov lugeda läbi kogunenud e-kirjad või teha veidi tööd ning Ahv saadab teile negatiivseid mõtteid või emotsioone, mis teilt motivatsiooni ära võtavad. Te küsite: „Kas tahan neid ükskõikseid ja negatiivseid tundeid?” Vastus on „ei”, seetõttu tunnete ära, et need ei kuulu teile, Inimesele, ja nüüd võite Ahvi talitseda, et neist lahti saada.
Kõik me oleme erinevad, seega see, mis ühe inimese jaoks on õige, võib teise puhul olla vale. Pole olemas õigeid või valesid vastuseid. Ainult teie ise olete suuteline vahet tegema oma Ahvi ja teie enese vahel, ent seda tuleb teil õppida, kuna sel on otsustav tähtsus Ahvi ohjamisel.
Näiteid tüüpilise Ahvi mõtteviisi kohta
On olemas mõned tüüpilised Ahvile iseloomulikud fraasid, mida tasub jälgida, kuna need reedavad, kes teie eest mõtleb.
„Aga mis siis, kui…?”
„Aga mis siis kui…?” on Ahvi lemmikviis mingi küsimus ette võtta.
„Aga mis siis, kui see läheb valesti?”
„Aga mis siis, kui ma ei suuda seda teha?”
„Aga mis siis, kui taevas langeb maa peale?”
Ahv tekitab teis sageli ebakindlust nende „mis siis, kui…?” küsimustega. Aeg-ajalt esitab ka Inimene „mis siis, kui…?” küsimusi, ent need on tavaliselt konstruktiivsed, pigem planeerimise eesmärgiga, kui tunnevad tarbetult muret asjade pärast, mida pole sageli võimalik kontrollida või mida ei pruugi tegelikkuses üldse ettegi tulla.
„Aga ma tunnen…” või „Aga ma ei tunne…”
„Aga ma tunnen end väsinuna, seega ma seda ei tee.”
„Aga mul on motivatsioonist puudu, seetõttu ei saa ma alustada.”
„Aga ma kardan, et midagi halba võib juhtuda.”
See nimekiri on lõputu. Põhiliselt johtub Ahv oma tunnetest, seejärel soovitab, kuidas peaksite toimima, või ennustab, mis juhtub – kõik samade tunnete tõttu. Jällegi võib Inimene nende Ahvi pakutud tunnetega nõus olla – kui need on loogilised ja targad. Näiteks, kui olete gripiviiruse saanud ja haigestunud, siis on arvatavasti üsna tark tegu öelda endale: „Aga tunnen end halvasti, seega on parem, kui ma ei hakka aias peenraid kaevama.”
Oluline mõte
Pidage meeles, et Ahvile meeldib tulevaste tegemiste üle otsustada selle põhjal, kuidas ta end tunneb, samas kipuvad Inimesed lähtuma sellest, mida on vaja teha, ja ka sellest, kuidas nad end lõpuks tunnevad, kui möödunud päeval tehtule tagasi vaatavad. Need on kaks väga erinevat lähenemist.
Teine samm: arusaam aju info vastuvõtmisekinnistunud protsessist
Kogu info jõuab kõigepealt Ahvini
Igapäevase tegevuse puhul on see protsess alati samasugune: igas olukorras ja iga tegevuse korral lähevad kõik lähteandmed kõigepealt Ahvile. Seejärel otsustab Ahv, kas on midagi, mis annab põhjust muretsemiseks. Kui sellist muret pole, läheb Ahv puhkama ja annab asjad üle Inimesele. Kui Ahv muutub murelikuks, siis hoiab ta aju verevarustuse endale ja teeb ise otsuseid toimuva kohta.
Nii Inimene kui ka Ahv mõtlevad „siin ja praegu” kategoorias, mõlemad tõlgendavad situatsiooni siis, kui see ette tuleb. Inimene tõlgendab asju rahulikul ja loogilisel viisil. Ahv tõlgendab asju emotsionaalsel moel.
Ahv ja Inimene on võimelised edukalt koos toimima. Ahv oma instinktide ja tungidega võib hoida meid turvalise ja tervena. Ta oskab meile öelda, millal on aeg süüa ja magada, hoiatada meid hädaohu eest ja otsustada, kuidas sellega toime tulla või siis hoopis uurida, kas on midagi, millega ta saaks omaenda ihade rahuldamiseks tegelda. Enamusel meist on saanud tavaks päeva jooksul lähtuda emotsioonidest ja selles pole midagi halba. Probleemid kerkivad siis, kui Ahv annab meile sobimatu soovituse, mispeale laseme tal enda üle voli võtta ega tea enam, kuidas Ahvi domineerimisele lõppu teha.
Miks