elus eesmärgi omamine on midagi, mis ka teie Inimest edendab.
Ühiskonnaga seonduvad ülesanded
Oma olemuselt on inimesed tüüpilised sotsiaalsed loomad, ehkki leidub selgeid erandeid. Üks inimese peamisi ülesandeid on luua ühiskond, kus inimesed saaksid elada üksmeeles ja rahus. Seda ülesannet võib näha läbivalt kõigis inimühiskondades. Seetõttu püüavad inimesed juba loomu poolest pidevalt ühiskonnas reegleid ja eluviisi kehtestada. Need reeglid põhinevad võrdsusel ja võimalusel ning on tegelikult selleks, et hoida inimestes peituvat Ahvi ohjes. Inimene otsib õiglust ja struktuuri ning kasutab eetilisi ja moraalseid põhimõtteid, et kehtestada inimese õigusi ja väärtushinnanguid, mille järgi elada. Need põhinevad õige ja vale väärtushinnangutel koos nendega kaasnevate tagajärgedega.
Teised eesmärgid
Inimese teised eesmärgid varieeruvad indiviiditi suuresti, kuid enamus neist põhineb õnne ja edu mõistel, ükskõik kuidas neid siis ka ei defineeritaks. Nende päevakorras olevate ülesannete puhul on probleem asjaolus, et kui me pole hoolsad, siis võtab Ahv need üle ja rakendab nende saavutamiseks „džungliseadusi”. Näiteks sooviksid inimesed, et äri põhineks eetilistel põhimõtetel ja et nende eesmärk oleks edu saavutada. Ent sageli näeme jõhkrat käitumist ja hirmutamist, kuna Ahv võtab Inimese ülesande edu saavutada oma kätesse ja segab selle ära enda ülesannetega, nagu näiteks oma ego rahuldamine või oma territooriumi kehtestamine.
Kaks erinevat tegutsemisviisi
Ahvil ja Inimesel on erinevad seisukohad; nende elluviimiseks kasutavad nad kaht väga erinevat printsiipi. Ahv tegutseb džungliseaduste järgi ning teeb seda võimsaid tunge ja instinkte kasutades. Inimene opereerib ühiskonna seadustega ja teeb seda, kasutades võimsaid moraalseid ja eetilisi tunge tüüpiliselt südametunnistuse kaasabil.
Kaugelt kõige suuremaks probleemiks individuaalse inimese jaoks on elada koos temas peituva loomaga, kes on määratud elama džungliseaduste järgi ja kasutama äärmiselt võimsaid tunge ja instinkte endale võetud ülesannete saavutamiseks.
Šimpansi mõistmine – Džungli Keskus
Ahv tegutseb „Džungli Keskusega”, mis põhineb instinktidel ja tungidel. Džungli Keskus on piirkond ahvi ajus, mis annab Ahvile iseloomujooned ja hoiakud, mida on vaja džunglis ellujäämiseks. See keskus sisaldab uskumusi ja käitumisviise, mis toimivad hästi džunglis, kuid mitte nii hästi ühiskonnas! Suuremad probleemid kerkivad siis, kui Ahv rakendab oma džunglile omaseid tunge Inimese ühiskonnas.
Mõned Džungli Keskusele iseloomulikud jooned
Instinktid
Instinkt on olemuslik vastus või reageering; tavaliselt on see olemas sünnist saadik ja reageerib mingile erilisele stiimulile või vallandajale. Instinktid on olemas selleks, et kindlustada meie ellujäämine. Need on etteantud automaatne käitumine, mille puhul meil pole tarvis teada anda, mis parajasti juhtub, instinktidele on vaja vaid stiimulit.
Näiteks, kui laps sünnib, siis on tal automaatne (instinktiivne) reaktsioon sellele, kui sõrmega tema põske puudutada. Ta pöördub sõrme suunas ja hakkab imema. Selline imemisreageering tagab, et kui beebi on rinnanibu lähedal, siis otsib ta selle üles ja hakkab imema. Kõigil noortel loomadel on terve rida instinkte, mis aitavad neil ellu jääda. Teie Ahv kasutab väga tugevaid instinkte, et hoida nii ennast kui ka teid turvalisena.
Võitlemise, põgenemise või tardumise reaktsioon (VTP; ingl k FFF – Fight, Flight or Freeze) on väidetavalt kõige sagedamini kasutatav ja kõige tähtsam instinkt, mis meie Ahvil on. Kogu loomariik omab just seda ühte instinkti ja seda kasutavad iga päev kõik liigid, kaasa arvatud inimesed. See instinkt on looduse antud automaatne reaktsioon, kui ähvardab oht või tajutakse ohtu. See reaktsioon vallandub kohe meid kaitsma.Tegu on väga võimsa reaktsiooniga ja see tekitab tugeva emotsiooni, mis paneb teid kiiresti tegutsema. Instinkt on mõeldud tugevat emotsiooni esile kutsuma, kuna reaktsioon kindlustab ellujäämise olukordades, mis võivad osutuda eluohtlikeks. Meie psühholoogilises teadvuses on Ahv see, kes VTP-reageeringu omaks võtab ja pakub seejärel selle Inimesele.
Ellujäämise seisukohalt on otsustava tähtsusega, et valiksite õige reaktsiooni. Kui valite võitluse, ehkki tegelikult oleksite pidanud ära jooksma, siis te ellu ei jää. Võitlemine tähendab ähvardusele vastuastumist, põgenemine ohu eest minema jooksmist, tardumine tähendab liikumatuks jäämist ja lootmist, et oht möödub ja teid ei märgata. Liikumatust võib tõlgendada ka vältimisena, kellegi poolele asumisena või ohule allaandmisena lootuses, et see ei saa liiga hävituslik olema.
Millise neist reageeringutest Ahv valib, sõltub sellest, kuivõrd haavatuna ta end tunneb. Meie, inimeste, jaoks seisneb probleem asjaolus, et teie sisemine Ahv usub ikka veel, et on džunglis ja püüab seda kasutada igapäevases elus. VPT-mehhanismi kasutamine kaasaja ühiskonnas pole alati kohane.
Kui meil näiteks tuleb siseneda võõrastest tulvil tuppa, siis tabab paljusid meie Ahve põgenemistarve ja nad tahavad toast välja pääseda. Mõnd tabab tardumise soov ja nad püüavad jääda märkamatuks, samas võtavad mõned sõjaka hoiaku ja püüavad end kehtestada. Sellised reaktsioonid ilmutavad end, kuna meie Ahv on saatnud meile sõnumi: „Tunnen end ohustatuna ja mul on vaja midagi ette võtta.” Aeg-ajalt muutuvad sellised reageeringud intensiivseks ja põhjustavad meile suurt muret. Ahvi rahustamiseks tuleb Inimesel temaga rääkida ja kasutada loogikat Ahvi ümberveenmiseks. Mõne inimese Ahv ei taju mingit ohtu, mistõttu nende reaktsioon on kasin, või puudub hoopis.
Kui teie Ahv püüab teile öelda, et tuleb olukorrale reageerida, ja teie ei reageeri sellega, et valite Ahvi rahustamiseks ühe VPT-valikutest, siis tõuseb loodusest seatult teie keha adrenaliinitase. Kui sellele adrenaliinile lisanduvad negatiivsed mõtted, siis satub teie Ahv ärevusseisundisse. Selles näites on ärevus looduse viis teatada meile, et ohu korral tuleb vastu võtta otsus. Ärevus saabub tüüpiliselt siis, kui te otsust ei tee. See on täiesti loomulik reageering teie Ahvilt, mis näitab, et ta on hea tervise juures. Probleemi lahendus seisneb seega kas otsuse vastuvõtmises või Ahvi rahustamises!
Kuna VPT-reaktsioon puudutab ellujäämist, siis on emotsiooni intensiivsus väga tugev, tüüpiliselt sündmuse enesega võrreldes proportsioonist väljas. Kui teil näiteks seisab ees avalik esinemine, võib teil õige aja lähenedes tekkida kõhus õõnes tunne, teid valdab suur ärevus. See on tingitud asjaolust, et teie Ahv on jõudnud VPT-staadiumisse, kuna ta tajub ohtu ja ütleb teile, et tegu on elu ja surma küsimusega ning teil on vaja ära joosta. Seetõttu on tal emotsionaalse mõtlemise tõttu tekkinud katastroofiline reaktsioon, mille eesmärk on tagada teie turvalisus; reaalselt pole tegu ju elu ja surma küsimusega, kuid teie Ahv seda ei tea. Nii et kui hakkate püsti tõusma ja rääkima, siis paljudel meist muutub Ahv hüsteeriliseks ja ütleb: „Mida sa teed? Oht on kohutav ja sa sammud otse selle suunas. Võid kaotada oma elu.” Kui teie Inimesena püüate oma Ahvi ümber veenda, siis ei anna ta ikka veel alla: „Mis siis kui ma teistele lollina paistan?” „Mis siis kui ma vea teen? „Aga kui asjad viltu kisuvad?” ja nii edasi. Inimene sõnab vastukaaluks „See on ju ainult kõne,” „Küll ma kriitikaga hakkama saan,” „Saan ainult anda endast parima,” „Ära reageeri üle, näe asju õiges perspektiivis” ja nii edasi. Need näited aitavad meil aru saada Ahvi ja Inimese vahelisest võitlusest mõtlemises.
Tungid
Peale instinktide on ahvil tugevad
