target="_blank" rel="nofollow" href="#b00000244.jpg" alt="pilt"/>Põhineb tõendusmaterjalil
Inimesed kasutavad tõendusmaterjali ja otsivad neist tõestust. Nad jäävad avatuks ja on valmis meelt muutma, et näha ka kellegi teise vaatepunkti. Nad ei võta oma seisukohta või veendumust isiklikult, mistõttu ei võta ka nendega mittenõustumise korral kaitsepositsiooni.
Ratsionaalne
Ratsionaalsest mõtlemisest räägime, kui kasutame oma mõistlikku meelt ja otsustame, kas midagi on teostatav ja realistlik. Iroonia seisneb aga selles, et ratsionaalse mõtlemise kutsub sageli esile Ahv, kes Inimese aktiveerib. Ahv teeb seda intuitiivselt: peas süttiv märgutuli ütleb, et midagi on valesti. Ent Inimene peab jääma vastutavaks ja otsima tõendeid Ahvi kiirele reageeringule. Kui me seda ei tee ja laseme Ahvil asjaga tegeleda, siis kaob meie mõistlik meel ja mingil hetkel tulevikus võib Ahvi reageering meile vastu töötada. Siis vaatame tagasi ja ütleme: „Mida ma küll mõtlesin?”
Kontekstis ja perspektiiviga
Olukordade hoidmine kontekstis ja perspektiiviga näitab, et tegu on Inimese mõtteviisiga. Soov mõista, kuidas asjad nõnda kujunesid ja mis parajasti sel ajal juhtus, on Inimesele iseloomulik joon. See aitab meil oma tegudele ja märkustele konteksti luua. Inimesed hindavad ka seda, et kõik sündmused tulevad ja lähevad, mistõttu näevad nad juhtuvat perspektiivis ja saavad aru, kui tähtis see asjade käigus on.
Halli varjundid ja tasakaalustatud arvamus
Tüüpiline on, et kui oleme alles üsna noored, siis toimime Ahvi kaudu ja näeme enamikku asju must-valgelt. Laste puhul on seda näha nende üsna karmidest arvamustest olukordade kohta.
Täiskasvanu inimene mõtleb halli varjundites. Täiskasvanutena õpime hindama asjaolu, et kui püüame midagi mõista, võib meil tegu olla paljude asjassepuutuvate teguritega ja me aktsepteerime, et kõiki neid me ei valda. Seetõttu on meie karmi hinnangu andmise tõenäosus väiksem ja tõenäolisemalt näeme asju halli varjundites või ei mõista neid üldse hukka. Ka muudame elukogemustest tingituna oma mõtlemist.
Inimesed aktsepteerivad, et neil ei pruugi õigus olla ja nad mõtlevad sellele, mistõttu on soovitustele avatumad. Nad aktsepteerivad ka, et mõnikord võibki tõde jääda välja selgitamata, et võib-olla vastust polegi või et tegu võib olla lihtsalt erinevate arvamustega.
Inimese otsuste tegemise aluseks on „loogilise mõtlemise” kasutamine
Loogiline mõtlemine tähendab, et me järgime seotud ja mõttekaid ning mõistlikke mõttemalle ja seejärel jõuame järeldusteni, mille alusel tegutseda. Kui keegi on näiteks endast väljas, siis võime öelda, et selleks peab olema põhjus. Ka vastuargument võib olla õige: kui keegi kogeb midagi ebameeldivat, siis tõenäoliselt läheb ta endast välja. Me kasutame loogikat mitmes vormis, näiteks:
• Tuletame asju, tehes läbi nendega seonduvad sammud
• Kasutame tõendusmaterjali ja fakte, et jõuda järelduseni
• Järgime argumente informatsiooni tükkhaaval kokku pannes
• Kasutame mõtlemist asjades selgusele jõudmiseks
Kaks erinevat seisukohta
Ahvi eesmärk ja seisukoht on ellujäämine.
Inimese ülesanne on eneseteostuseni jõuda. Tavaliselt seondub see selliseks inimeseks saamisega, kes te olla tahate, ja nende asjade saavutamisega, mida saavutada soovite. Inimene otsib sageli elu tähendust.
Paljud inimesed arvavad, et meis peituval Inimesel on personaalne hing või vaim. Kui me vaatame Ahvi ja Inimese ülesannete vahelist erinevust, siis näeme, et kahe olendi vahel leiab pidevalt aset suuri kokkupõrkeid.
Ahvi ülesannete mõistmine
Liigi alalhoidmine ja enese ellujäämine
Ahvil võib olla palju eesmärke ja eri aegadel võivad need varieeruda, kuid ahvi peamine ülesanne on tuua ilmale järgmine põlvkond. See on looduse poolt seatud viis põlistada liik.
Ahv kasutab selle ülesande täitmiseks oma sugutungi koos teiste tungidega. Seetõttu on teie Ahvil see kihk oma prioriteetide nimekirjas kõrgel kohal! Tugev sugutung näitab, et ahv on terve.
Sellele väga lähedane ahvi teine ülesanne on ellujäämine, siia kuulub enda kaitsmine kahju eest.
Need ahvi kaks ülesannet etendavad tema teguviisis väga suurt osa. Kõik ahvid on erinevad ja neil võib olla erinevaid seisukohti. Kuid meie vaatame tüüpilist ahvi.
Need kaks äärmiselt tugevat tungi on ühised nii meile kui ka kõigile teistele kõrgematele liikidele ning on vajalikud liigi ellujäämiseks. Seetõttu peavad nad soovima tuua ilmale järgmist põlvkonda, või vähemalt peab neil olema mõni tung (nagu näiteks sugutung või vanemaks saamise tung), mis annab tulemuseks järgmise põlvkonna ilmumise. Ka peame soovima ise ellu jääda selleks, et esimese ülesandega toime tulla.
Kui tüüpilisele ahvile survet avaldada, siis on üsna tõenäoline, et ta pigem kaitseb oma liiki kui iseennast. Must leskämblik on selle põhimõtte näiteks. Siin tekib kokkupõrge järgmise põlvkonna tootmise ja ellujäämise tungi vahel. Isase isendi tung suguakti sooritada ja seeläbi jätkata oma liigi säilimist saab võitu ta enda turvalisusest ja ta paaritub emasega, teades, et suure tõenäosusega süüakse ta ära, kui ta küllalt kiiresti põgeneda ei suuda.
Võime sellist tungide kokkupõrget täheldada ka inimestel, ehk küll loodetavasti mitte nii dramaatilisel kujul! Näiteks nende puhul, kes harrastavad kaitsevahenditeta seksi, hoolimata sellest, et on olukorras, kus on suur oht HIV-i nakatuda. Õnneks pole see viirus nüüd enam – tänu ravimitele – samasugune tapja nagu varem. Ent kui ta saabus, võtsid inimesed uskumatuid riske, teades, et sel võivad olla surmavad tagajärjed.
Paljude inimeste puhul ei saa sugutungi alahinnata, see on looduse viis kindlustada liigi jätkumine. See on põhjus, miks mõned armastavas suhtes olevad inimesed, kes soovivad monogaamseks jääda, leiavad peaaegu võimatu olevat truuks jääda. Inimene ütleb ja soovib üht ning Ahv ütleb ja soovib teist.
Teised eesmärgid
Selge see, et ahvil on teisigi eesmärke, mis toetavad liigi või indiviidi ellujäämist, ning need eesmärgid võivad aeg-ajalt varieeruda. Näited on järgmised: paarilise ligimeelitamine, territooriumi piiritlemine, toidu otsimine ja peavarju leidmine. Nende ülesannete taga olevaid tunge käsitleme selles peatükis hiljem osas „Džungli Keskus”.
Inimese seisukohas olevate ülesannete mõistmine
Enesega seonduvad ülesanded
Inimolendid on väga erinevad selles suhtes, kuidas nad oma elu eesmärki tunnetavad. Mõned elavad elu, mis põhineb elu põhialuste paikapanekul, ja rahulduvad sellega. Teised lähevad kaugemale, püüdes ennast teostada ja saada elust rahuldust, milleks võib olla ka teiste abistamine.
Eneseteostus on võimalik väga erinevatel viisidel ja tegelikult
