on kirjutamata seadus, et igaühel on võrdne osa lauda. Seetõttu ärritub Ahv – võimalik, et Inimese toel – ja on valmis reageerima.
Territoriaalne tung on tugev nii isaste kui ka emaste šimpansite puhul, ehkki isased võitlevad rohkem piiridel, samas emased isendid kaitsevad rohkem „pesi”. Need instinktid on äärmiselt tugevad, et säiliks liigi järjepidevus, seetõttu polegi imestada, et tegeleme niisuguste asjadega päevast päeva. See kõik võib olla peenelt varjatud, ent asja üle veidi järele mõeldes õpite neid nähtuseid ära tundma.
Territoriaalne instinkt võib ikka veel tänapäeva maailmas rakenduda ja see pole iseenesest ei hea ega halb. Teil on tarvis pigem jõuda otsusele, kas teie vajadus seda instinkti rakendada on konkreetses olukorras teostatav või perspektiivitu. Kui olete tunnustanud Ahvi vajadust selle territooriumi järele, siis saate Ahvil aidata seda saada, tehes seda tsiviliseeritud moel. Siis on Ahv õnnelik ja teie saate edasi minna, ilma et ta teid tülitaks. Tähtis on siinjuures tunnustada Ahvi vajadusi ja hoolitseda tema eest. Seetõttu on Ahvi jaoks samm edasi mõistliku territooriumi sisseseadmine, mis sobib kokku ühiskonnaga, kus elame. Kui seame end sisse kodudes ja töökohtades, on see Ahvi jaoks väga rahustav.
Meetod, millega täita paljusid Ahvi tunge, on järgmine: esmalt tuleb ära tunda ja omaks võtta, et tung on olemas, seejärel tuleb leida lahendus, mis teeks Ahvi rahulolevaks ja õnnelikuks viisil, mis on aktsepteeritav maailmas, kus me elame.
Nii et kui tunnete ära, et teie Ahvil on territoriaalne tung, siis on tarvis Ahvi hellitada, andes talle veidi territooriumi ja ruumi. Tegu võib olla toaga, korteriga, majaga, tööga, mille roll on selgelt piiritletud või isegi ainult psühholoogilise ruumiga – nii, et on võimalik maailmast põgeneda raamatusse. Ükskõik, mida valite, peaks see rahuldama teie Ahvi ja seda tulekski teha. Teostus tuleb Inimeselt, mitte Ahvilt!
Näitena selle kohta, kuidas territooriumidega tegelda, vaataksime teie rolli tööl. Kui teie Ahv ütleb teile, kui ebakindlana ta end tunneb, sest ei tea, mis on tema roll, siis on teie kohus minna ja see roll oma ülemusega paika panna, veenduda, et olete rahul ja et Ahv tunneb end paigas olevat. Muidu muutub Ahv ebakindlaks ja laseb seda välja paista, sest te pole tema eest hoolitsenud. Kui olete tööl oma territooriumi paika pannud, siis Ahv rahuneb ja tunneb end oma džungli (nagu tema seda näeb) osas kindlalt.
Vanemlikud tungid
Vanemlikud tungid kujutavad endast tungide ja instinktide segu. Võime vaadata neid kui väga tugevat soovi ja vajadust olla lapsevanem ja instinkti kaitsta järeltulevat põlve.
Kuidas tulevad inimesed oma vanemlike tungidega toime, kui need pole täitunud? Vajadust võib rahuldada selle tungi sublimeerimine ehk energia ja tungi konstruktiivne ümbersuunamine kusagile mujale. Mõned inimesed sublimeerivad oma tungi, valides elukutse, kus tuleb hoolitseda teiste, eriti noore järelpõlve eest. Teised valivad lemmikloomad; klassikaliseks lapse asendajaks peetakse koera. Ent mõne puhul võib koer olla teiseks ümbersuunatud tungi avalduseks – olla staatuse sümbol, teistele aga jällegi seltsiline. Teie puhul on tähtis tunda ära oma Ahvi tungid ja hoolitseda, et need saaks täidetud soovitud viisil, ja kindlustada, et suunavõtt muule oleks sobiv ega ületaks piire.
Kiituse ja tunnustuse osa Ahvi vaigistamisel
Kui asi puudutab tunnustamist ja kiitust, on ahvi vaigistamise puhul oluline tunda Ahvi mõtteviisi erinevust Inimese mõtteviisist. Ahvid on nagu lapsed, nad otsivad väljastpoolt tulevat kiitust, samas Inimesed on nagu täiskasvanud, kasutavad sisemist kiitust ning annavad endale ise hinnangu. Muidugi võivad ka Inimesed tunnustusest ja kiitusest rõõmu tunda, kuid üldiselt nad seda ei otsi.
Ahvidele meeldib saada kiitust ja tunnustust alfa-ahvilt (st inimeselt, keda nad peavad tähtsaks). Sellises soovis pole midagi halba, nii et ehkki teie kui Inimene ei vaja teistelt kiitust ja tunnustust, teie Ahv arvatavasti vajab seda, seega ärge teda alt vedage. Selleks, et oma Ahvi eest hoolt kanda, peaksite tõepoolest otsima kiitust neilt, kelle arvamust respekteerite või tähtsaks peate. See rahustab teie Ahvi maha. Mis juhtub siis, kui te viisakalt tunnustust ja kiitust ei küsi (kui seda muidugi väärt olete!), on see, et teie Ahv hakkab vastu ja tunneb end haavunu ja alahinnatuna. See viib tavaliselt mingite negatiivsete emotsionaalsete vastastikuste mõjutusteni. Hellitage Ahvi ja saage tunnustus, mida ta vajab, küsides konstruktiivset tagasisidet kelleltki, kelle arvamus on teie jaoks tähtis.
Ahvi vaigistamine
Kui teie Ahv on millegi pärast erutunud, siis on esimene asi lasta tal oma emotsiooni või arvamusega välja tulla. Seda nimetatakse „Ahvi treenimiseks”. Peate seda talle võimaldama, kui soovite, et ta teid kuulaks. Kui lubate Ahvil oma emotsiooni väljendada, siis rahustab see ta maha ning ta on suuteline kuulama mõistust või lihtsalt magama minema.
Emotsiooni väljendamine tähendab oma mõtte täpset väljendamist, ükskõik kui ebamõistlik see ka on, ja nii pikalt kui vaja. Pidage meeles, et Ahv on irratsionaalne, nii et laske tal lihtsalt oma tundeid väljendada, ja kui ta on lõpetanud, siis laske Inimesel valida öeldust välja mõistlik ja ignoreerida mõttetusi. Enamusel Ahvidel kulub hirmude või emotsioonide väljendamiseks vähem kui kümme minutit, misjärel nad jäävad vaikseks ja kuulavad. Aeg-ajalt läheb tarvis ka teist harjutuskorda.
Kui te treeniksite šimpansit, siis viiksite ta taraga piiratud territooriumile ja laseksite seal vabaks. Te ei viiks ju teda kohalikku ostukeskusesse, et päästa ta seal ketist valla! Ärge vaigistage oma Ahvi ostukeskuses!
Oma emotsioonide kohatu väljaelamine avalikus kohas, valel ajal või vale isiku ees on sama, mis lasta oma Ahv lahti ostukeskuses. Ahvi treenimine taraga piiratud alal võrdub sellega, kui väljendate oma emotsioone privaatselt õige isiku seltsis. Õige isiku all mõtlen kedagi, kes tunneb ära, et tegu on lihtsalt Ahviga, kes end vaos ei hoia; see isik ei saa olla teie ise. Seetõttu võite öelda, mida tahate, ja kuulaja ei reageeri, ükskõik mida te ka ei ütleks, ei hakka muretsema või asju kordama. Ta saab aru, et räägib Ahv, mitte teie ise. Vale isik on keegi, kes hakkab Ahvi öeldule vastu rääkima, ja see võib olukorra halvemaks muuta.
Kui teie Ahv on harjutamise lõpetanud, tunnete end paremini, saate seejärel lasta oma Ahvil puhkama minna ja samal ajal pidada vestlust, mis on inimlik ja rahulik. Kui keegi Ahvi tema etteaste ajal katkestab, ei kuula ta teda tõenäoliselt ja erutub veelgi enam. Nii et kui kuulate kellegi teise Ahvi, siis oodake seni, kuni ta on oma etteaste lõpetanud!
Mõne inimese jaoks on emotsioonide väljendamine raske; siin saate aidata sellega, et jätate nad seda omaette tegema, või siis leiavad nad kasuliku olevat oma tunded kirja panna. Võite oma Ahvi väga edukalt ise treenida, kuid enamik Ahve soovib kedagi, kes nad ära kuulaks, mõistaks ja lohutaks või nende arvamusega nõustuks. Emotsiooni väljendamine ei pea toimuma karjumise ja kriiskamisena. Seda saab väga tõhusalt teha ka äärmiselt rahulikult. Oluline on saada koorem õlult ära ning olla siis suuteline uuesti asju läbi mõtlema ja õigustatud asjades tegutsema. Pidage meeles, et Ahvil võib olla paar väga õigustatud punkti, millega ta rahul pole, ja need tuleb Inimesel esile tuua.
Ahvi ohutusse paika panek
Kui Ahv on oma etteasted lõpetanud, siis on teil võimalus temaga mõõdetumal viisil tegelda. Kui eeldame, et Ahv on piisavalt harjutanud ning on nüüd valmis informatsiooni vastu võtma, siis saame ta hirmude ja muredega tegelda temaga rääkides.
Fakte, tõde ja loogikat kasutades saame jätkata Ahvi rahustamist ja temaga koos mõelda. Seda inimese teostatavat arutlust nimetatakse „Ahvi ohutusse paika panekuks”.
Jaan kui ebaõiglase kohtlemise
