mees, kes on pere veidi šovinistlik ülalpidaja oodates, et lõuna on laual ja pesu pestud või tundlik intellektuaalne mees, kes hoolib oma sõbratari tunnetest ja vajadustest. Selline mees, kes suudab hiliste õhtutundideni Nietzschet tsiteerida, kuid kelle arvates on normaalne olla väheke õrn ja ämblikku märgates koos naisega kiljudes voodile hüpata.
Kas kahekümne esimese sajandi mees peab avama naistele uksi ja aitama mantlit selga? Või riskib ta sellega, et satub vihase feministliku võrdõiguslikkusest nõretava tiraadi kätte? Kas te tahate, et me oleksime nagu Gene Hunt või Gene Kelly? Vihjete otsimine naisteajakirjadest on täiesti tulutu. Ideaalid on kättesaamatus kõrguses. Meilt oodatakse, et me oskaksime süüa teha, koristada, oma tunnetega toime tulla ja julgema neid jagada, riietuma suurepäraselt ning olema voodis regulaarsed tõutäkud. On see siis üllatav, et lõpuks otsustavad mehed oma naisi ignoreerida ning veeta õhtuid jalgpalli vaadates ja üksteisele oma muresid kurtes? Miks veeta õhtu tehes asju, mida me ei mõista ja otsida G-punkti, mida me ei leia, kui me võiksime veeta igati toreda õhtu Xbox-iga? Vaestel tavalistel meestel on selle kahekümne esimese sajandi mehe vormi sisse mahtumine sama raske, kui inetutel kasuõdedel oli oma jalga Tuhkatriinu klaaskinga sisse suruda.
Hullemad uudised on veel ees. Meie vaesed väikesed segaduses mammutikütid peavad samal ajal võitlema ka bioloogiaga, mis teeb neist täielikud liiderdajad. Emake loodus on jaganud monogaamia vastased kaardid välja vägagi julmal moel. Ta on programmeerinud mehi ringi kihutama ja viljastama nii paljusid naisi kui võimalik ning seda peamist juhist on raske tühistada.
Mehed mõtlevad lakkamatult seksist! Jah, kõikidele vastuväidetele vaatamata mõtlevad mehed seksist keskmiselt kord minutis. Naised võivad meis tekitada hirmu, ajada meid segadusse ja meid ärritada, aga meeste sugutung on üüratu. Tihtipeale pole ühtegi legaalset ega moraalset seadust, mida me oma isude täimiseks rikkuda ei suudaks. Oma sugutungi rahuldamiseks võtavad mehed kasutusele ekstreemsetes kogustes kavalust, leidlikkust ja pettust. Kirjanduslikult öeldes – ja ma räägin siinkohal oma kogemustest – on see nagu mingi nupp, mis peas sisse lülitatakse ja mis paneb mehed spetsiaalselt seksi jahtima, ninasõõrmed avali, raskelt hingeldades, nagu kiimas pull! Kui te mind ei usu, siis otsige Google’ist Wayne Rooney ja bordellide kohta.
Seksil on palju võimu. Aristophanese klassikalises Kreeka komöödias suudab nimitegelane Lysistrate teha Peloponnesose sõjale lõpu, veendes kõiki naisi, et nood oma meestele abielurõõmude koha pealt „ei” ütleks, kuni mehed korralikult käituma hakkavad.
Kuid ka kõigi nende ulakate seksi otsivate pullide pärast ei tasu lootust kaotada. Ühiskondlik kasvatus ja võime ratsionaalselt mõelda on paljude meeste puhul seda instinkti ohjeldanud ja ümber suunanud. Nad on võimelised monogaamiaks. Tuleb lihtsalt kindlaks teha, kuidas neid ja nende maha jooksmist vajavaid sarvi treenida tuleb.
See kõik kõlab pisut bioloogiliselt ja teaduslikult, kuid see on tähtis. Sellepärast annangi pärastpoole palju nõu selle kohta, miks te peaksite ootama, enne kui kellegagi magate (vaadake kolme kuu reeglit raamatu kolmandas osas). Mehe püüdmiseks tuleb õppida, kuidas tema sugutungi suunata nii, et see keskenduks täielikult teile, ning seejärel rahustada seda nii, et lõpptulemuseks oleks õnnelik monogaamne suhe. Järgides selle raamatu reegleid, saab mehe pullilikku seksijanu samamoodi kontrolli all hoida nagu kõike muud.
Mida siis veel? Mehed tahavad mammutit, keda oleks keeruline püüda, nad vajavad selgeid juhiseid, tahavad, et keegi nende mäslevaid hormoone kontrolliks ning jah, muidugi, ihkavad nad ka naudingut.
Suurem osa mehi on suutelised ennast siduma. Neid lihtsalt ei ole võimalik veenda ennast siduma vale ja igava naisega. Mehed tahavad suhtest põnevust. Nad ei taha naist, kes loeb voodis kokaraamatuid, nägu niisutava kreemiga kaetud ja rullid peas. Just nagu teie ei taha leppida igava mehega, kes nõuab täpselt kolme minuti muna ning kannab dresse ja botaseid.
Kokkuvõttes peab naine juhinduma sellest, et kõik mehed on veidike alaväärsemad. Nad tahavad kolme asja: head seksi, huvitavat vestlust ja kerget elu. Alguses võib tunduda, et nad tahavad ainult head seksi, kuid üsna kiiresti jõuavad nad järeldusele, et tahavad kõike kolme.
Nii et, tüdrukud, seda me hakkamegi õppima. Kuidas meest alati valvsana hoida. Kuidas teda treenida. Kuidas panna teda magamistoa osa ootama ja kuidas olla kõige säravam ja huvitavam naine. Lühidalt, kõike seda, mida on mehe püüdmiseks vaja.
Nüüd olen ma naiste suhtes pisut karm. Mul on kahju, aga ma lubasin karmi armastust. Teile lihtsalt tuleb neid asju öelda.
Mida naised tahavad? Mis tõukab teid tagant? Jah, see tundub olevat lihtne küsimus. Te loete seda raamatut, järelikult tahate meest leida, eks? Aga sügavamale süüvides. Mis põhjusel te täpsemalt meest otsite? See on keeruline küsimus ning võib juhtuda, et sunnib teid silmitsi seisma mõne isikliku tõsiasjaga. Kuid teil tuleb olla aus ja tunnistada oma vigu. Lisaks tuleb õppida üle olema oma nõrkustest, sest mitte keegi, kes vaid mossitab, mõeldes, et maailm on tema vastu paha, ei suuda meest leida.
Olete meeleheitel?
Olete kakskümmend ning teil pole kunagi korralikku kavaleri olnud? Või kolmkümmend ja tunnete, et peaksite kodu rajama hakkama? Kas teid ajab taga bioloogiliste kellade, abikaasade, beebide, AGA ahjude ning näägutavate tädide armutu tik-tak? Olete ikka veel vallaline ega tahaks seda enam sugugi olla? Kahtlustan, et teile on otsaette kirjutatud sõna „meeleheitel”. See ei ole sugugi veetlev.
Vaatame ühte näidet.
Claire, 24
Elasin ikka veel oma vanematekodus. Tahtsin meeleheitlikult kedagi kohata ja ära kolida. Kaaslase leidmisest sai nagu isiklik püha graal. Andsin oma telefoninumbri kõigile, kes küsisid – olin lihtsalt nii tänulik, et nad minu vastu huvi üles näitasid…
Kullake! Sellist asja kuuldes tahaksin nutta ja ulguda ja pead vastu seina taguda. Kuigi tunnen vaesele Claire’ile kaasa, ta ka ärritab mind. Tal on eksitav arusaam, et kavaler/partner on „päästja”. Kui ainult see (hetkel kujuteldav) mees välja ilmuks – siis oleks kõik naise probleemid lahendatud. Ta viskub iga mehe poole, keda ta kohtab, ning ootab, et ta päästetaks.
Kas Claire’i lugu tundub tuttav? Pange tähele, et kõik see nõu, mida te loodetavasti aplalt ahmite, lihtsalt ei tööta, kui otsite meest vaid enesekehtestamiseks. Ma kardan, et ükski mees ei saa teid päästa. Meestele on tihti haiget tehtud, neid on petetud, nad on omadega ummikus olnud ja vajavad ise päästmist. Mõelge Richardi katastroofilise sõbratari peale. Tema jaoks oli Richard selgelt see, kes teda iseenda käest päästab. Aga kui Richard nägi naist meeleheitliku kutsika pilguga kohale ilmumas, oli ainus, keda mees päästa tahtis, tema ise.
Claire peab mõistma, et oma eesmärgi vanematekodust välja kolida ja oma elu korda sättida, suudab ta saavutada ainult iseenda meelekindluse abil. Tema peamiseks katsumuseks on oma arusaamade muutmine. Ükski kavaler, reaalne ega kujuteldav, ei saa seda tema eest teha. Ta peab oma probleemidega silmitsi seisma ja ise oma elu elama. Kuni ta pole seda teinud, jääb ta kinni vanasse rutiini.
Mis puutub tähelepanust johtuvasse „tänutundesse”, siis see on jällegi enesehinnangu küsimus. Claire on tänulik, sest arvab, et ei vääri tähelepanu. Vale, vale, vale, tüdrukud! Paljud teist tunnevad seda, kuid ma ei ole mitte kunagi kohanud naist, keda ei kõlbaks välja kutsuda ja kes ei oleks head meest väärt. Claire peab üles leidma oma sisemise võimukuse. Soovitan enesekaitse kursusi või kohalikku ujumisklubi. Isegi paar terapeudi külastust võib kasu tuua. Claire peab taastama oma enesehinnangu ja iseseisvuse. Alles siis, kui ta hakkab ise mõistma, et on võrratu, märkavad seda ka mehed ja pööravad talle enam tähelepanu.
Mehed suudavad meeleheidet haista nagu koerad hirmu. Kui te olete
