style="font-size:15px;"> Olgu, Lauren. Esiteks ei tohi mitte kunagi tunda süüd selle pärast, et sõbrannadele pidevalt oma kurbusest ja masendusest ketrasite. Selleks sõbrad ju ongi – kui tuleb aeg, aitate teie neid nende rasketel hetkedel. Alati tuleb inimestega rääkida. Enesehaletsuse ja depressiooni kütkeis ei tohi üksinda istuda.
Teiseks on olemas viise, kuidas kustutada oma minevik ja alustada puhtalt lehelt, mis muudab olukorra kergemaks. Uskuge mind – selleks, et endale uut meest leida, tuleb täita kõiki järgnevaid juhiseid.
Alustame lihtsamate asjadega. Vaadake kodus ringi. Kas seal on sellest suhtest jäänud mälestusesemeid? Mõned mehe kingitused, mida hoiate alles, kuigi ei tohiks? (Pehmed mänguasjad raiskavad alati voodiruumi.) Võtke need sülle. Minge otse kööki, võtke prügikott. Pange kingitused sinna sisse. Jätke hüvasti. Ning siis toppige see õues prügikasti, või kui arvate, et asjad võivad meeldida kellelegi teisele, siis viige need heategevuslikku poodi. (Loomulikult ei tasu nõnda kiirustada, kui mees kinkis teile teemante. Need peaksite maha müüma.)
Järgmiseks kustutage oma mobiilist mehe telefoninumber. Seda ei lähe vaja. Kustutage ka kõik tema sõnumid ja meilid. Kraapige ta nimi välja aadressiraamatutest. Kui tõepoolest tuleb mehe nimi mingil põhjusel telefoni alles jätta – näiteks võlgneb ta teile raha – siis pange ta nimi E-tähe alla nimena Ei!Ei!Ei!, nii et iga kord, kui ta helistab, meenutab see teile, et sellele teele ei tasu enam astuda. Ja ärge unustage internetti – ärge vaadake tema Facebooki lehekülge. Ärge minge tema MySpace’i konto lähedalegi. Sest mis mõte on piinata iseennast pideva mehe järele nuhkimise ja tema kõikide käikude kontrollimisega?
See võib tunduda küll raske, kuid tunnete end pärast seda hoopis paremini. Selline tegutsemine peatab kõik pidevalt esilekerkivad halvad mälestused, mis teie sees põlema ja käärima võivad hakata.
Ja käärimisest rääkides – ärge minge šoppama, kui end halvasti tunnete. Kindla peale suundute otse pagariärisse ja kugistate alla kaks kotitäit glasuuritud kukleid nagu elevant loomaaias või, mis veel hullem, otsustate läbi pisarate, et kõiki teie sügavamaid vajadusi täidab laimiroheline trikoo. (Roheline värv ei tee leinaja jumele midagi head. Isegi Roheluse Jumalanna ei suudaks konn Kermiti välimusega kena välja näha.)
Ning veel üks asi – ma vihkan neid ringlevaid müüte, mille kohaselt kellegi „teine pool” olemine peaks olema elu eesmärk.
See on väga armas, aga täiesti vale. Mul on olnud sõbrannasid, kes arvavad, et on oma vallalisuse tõttu mingid poolinimesed – neil on puudu, neil on vaja – ja nad saavad valmis alles siis, kui keegi teine nende kõrval on. Milline rumalus! Me oleme kõik lõpmata unikaalsed ja lõpmata terviklikud ja lõpmata väärt kõike seda, mis tulevik meile toob.
Õppige oma vallalise elu nautima. Jah, ma tean, et vahel võib end selle pärast halvasti tunda. Kuid kui masendus ründab, siis suunduge spordiklubisse. Allasurutud emotsionaalse viha jaoks võib see olla suurepärane vabastaja, see laseb valla hea hulga endorfiine ja fookustab mõistust. Füüsiline treening annab vaimset jõudu, stabiilsust ja enesekindlust oma välimuse ja tunnete suhtes, ning mis võiks olla tuleviku perspektiivis veel parem, kui hea vaimne ja füüsiline treening? (Selle abil saab ka saledamad reied.) Oh, ja lisaks on spordiklubis lihtne meest leida – näpunäiteid leiate raamatu teisest osast.
Teiseks läbiproovitud ja kontrollitud vabastavaks lahenduseks on oma hirmude ja negatiivsete mõtete kirjapanek päevikusse. Oma murede identifitseerimine ja väljakirjutamine on esimene samm nendest lahti saamiseks enne, kui need järgmist suhet mürgitama hakkavad. Aga väike hoiatus! See päevik vajab lukku ja seda ei tohi kellelegi teisele näidata. Ei ole hea mõte lasta järgmisel mehel teie psühhopaatilistest kalduvustest teada saada.
Kirjutamise ajal ei tohi ka unustada veeta üht pärastlõunat koostades nimekirja oma eksi halbadest omadustest. Aeg kustutab suurema osa tema jubedatest isikuomadustest, mis teid kord hulluks ajasid ning kaugus suurendab ja kaunistab kõike positiivset ebaproportsionaalselt. Aga see suhe lõppes, nii et see ei saanud ju hea olla, mis? Käeulatuses tasub alati hoida pikk nimekiri asjadest, mis teid tema juures vihale ajasid, sest see aitab edasi liikuda, kui kahtlused vargsi hinge hiilivad.
Kõike seda tuleks teha. Eksmees tuleb oma peast välja saada. Eksarmukesed ei ole teie tähelepanu väärt, nii et miks mürgitada oma elu kibedusega. Isegi kui arvate ka seda raamatut lugedes, et saate oma eksiga hästi läbi ning see jutt pole oluline, siis peaksite seda ikkagi tähele panema.
Olete tõesti oma eksiga sõbrad? Miks? Mina enda omadele küll ei helista. See on väga haruldane, et eksarmastajad sõbrustavad. Isegi kui te ühendust hoiate, siis lõpuks võistlete ikkagi teineteisega selles, kumb suudab oma elus varem uue võrratu armsamaga edasi liikuda. Seda ei ole ju vaja. Jätke ta. Mida varem ta teie elust kadunud on, seda parem. Temast kinnihoidmine takistab teil emotsionaalselt edasi minna, kurnab teid ja teeb hingele haiget. Iga hetk, mis te kulutate eksiga suhtlemisele, on täielik aja raiskamine.
Ning kui teil peaks hüsteerilise hullumeelsuse hetkel päriselt tulema mõte oma eksiga taas suhet alustada (kas või kõigest voodisse karata), siis olete hull. Sellise tegevusega jääte oma emotsionaalses seisundis püsima sellesse tardunud hetke, mis tuleks endast miilide kaugusele maha jätta.
Ümberringi on nii palju head, mida kogeda ning teil ei jää selle jaoks iialgi aega, kui oma eksi küljes ripute. Ärge elage minevikus, vaid sukelduge nendesse vaimustavatesse võimalustesse, mida pakub tulevik.
Minevikust lahti ja edasi!
Ei ühtegi „kui ainult…”-mõtet. Ei mingit kahetsust. Lõpetage mõtlemine: „Kui ma vaid oleks teinud seda või teist, oleksin suutnud oma eelmise suhte karile jooksmisest päästa” või „See oli mu ainus võimalus õnne leida ja ma rikkusin selle ära” või „Ma olen liiga vana ja kurnatud/paks/hõivatud/loomupäraselt paha ja kõigele lisaks ka neetult kohutava iseloomuga.”
On viimane aeg edasi liikuda ja jätta selja taha mõttelaad, mis laseb teil end veenda, et teie suhete viltu kiskumine on mingil moel ikkagi teie süü. Kõigil meil on olnud halbu suhteid. Teil on olnud. Mul on olnud. (Üks kutt jättis mu ükskord maha ainult selle tõttu, et mu majas kummitas surnud kass. Absoluutselt ebanormaalne!)
Ärge kunagi mõelge, et olete neetud või saatana poolt ära märgitud. Seda tehes kindlustate, et ekside hinged naelutavad te elu paigale. Õppige kogemustest seda, mida vaja ja liikuge siis edasi. (Mina kolisin lihtsalt teise majja, et tontlik kiisu mu elu enam vussi ei ajaks.)
Imelikul kombel võite oma eksile lõpuks isegi tänulik olla, sest temalt õppimine muudab teie järgmise suhte ju hoopis palju paremaks.
Pole tähtis, mis põhjusel te vallaline olete, leppige sellega ja liikuge edasi.
Kreeka filosoof Epiktetos, kes sündis aastal 55 e.m.a, tavatses ikka öelda, et inimesed ei ärritu tegelikest sündmustest, vaid sellest, mida nad individuaalselt nendest sündmustest arvavad. Ta pidas silmas seda, et kui te ei saa muuta oma maailma, omaenda reaalsust, siis vähemalt saate te muuta seda, mida te sellest arvate.
Eric Idle, kes sündis veidi hiljem, arvas „Monthy Pythonis”, et „elu on potitäis sitta”, mis on küll pisut negatiivne, kuid tema teine nõuanne, mille kohaselt tuleks lihtsalt vilistades ja naeratades eluga edasi minna, on igatahes hea.
Ärge elage minevikus ega keelake endale õnne. Uskuge mind, kui te hiljem tagasi vaadates näete, millise hulga aega te oma kõhkluste kütkeis virelemisega raiskasite, teeb see teid ainult tigedaks.
Püüdke alati näha asjade häid külgi. Proovige mõelda pisut positiivselt ning leiate, et maailmas on palju kergem elada, ja
