style="font-size:15px;"> „Olgu, mehed, ma olen nõus, et kogu seda missiooni on saatnud millegipärast halb õnn,“ katkestas Vitali keskustelu. „Läheme edasi tänase päeva ülesannetega. Meie ülesanne täna on jätkata rahutusi õhtul Tallinnas ja viia need laiemale pinnale. Ma mõtlen eelkõige Ida-Virumaad ja Tartut. Täiendav ülesanne on tõusnud üles seoses Pronkssõduri äraviimisega. Me peame kõigi võimalike vahenditega takistama monumendi Sõjaväekalmistule ülespanekut enne 9. maid.“
Vitali vaatas oma ees laual olevaid pabereid ja jätkas.
„Jevgeni Arkadjevitš, palju sa oma mehi saad Ida-Virumaale saata?“ küsis Vitali.
„Mitte üle kümne. Umbes nii palju on mul täna täiendust loota.“
„Selge. Järelikult peab Andrei Vassiljevitš oma võitluskaaslasi Ida-Saksamaa päevist paremini aktiviseerima ja põhiraskus jääb nende kanda. Sama käib ka Tartu kohta. Tallinnas jäi nende osa minu hinnangu loodatust kesisemaks.“
„Teen mis suudan,“ vastas Andrei Batjuk osavõtlikult. „Mõned on mulle juba helistanud ja küsinud, kuidas nad saaksid kasulikud olla.“
„Annad mulle arvud osalejate kohta kella neljaks. Öise Vahtkonna kohalikud aktivistid ajavad juba rahvast kokku. Laiendustegevust juhib Andrei Batjuk. Kõik lepivad tegevused temaga kokku ja ta kannab tulemustest mulle ette. Siin on Ida-Virumaa ja Tartu Öise Vahtkonna aktivistide kontaktandmed.“
„Edasi räägime Tallinnast. Kell 12 algab Toompeal kooliõpilaste meeleavaldus. Kõik eeldused selle õnnestumiseks on olemas, sest meie ideaalidele ustavad õpetajad on sellel osalemise teinud praktiliselt kohustuslikuks. Kohal on meie inimesed, kes kutsuvad õhtuks noori tänavatele. Samuti teevad Moskva infokanalid kõik endast oleneva hüsteeria õhutamiseks. Kella kaheteistkümnestes uudistes peaks valmis olema teleklipp kangelaslikust Pronkssõduri kaitsjast Dmitri Ganinist. Mida on teistel lisada?“
Vitali osutas Igorile.
„Rääkisin enne siia tulekut allmaailma esindajatega ja nad lubasid suurte jõududega osaleda. Nad lubasid varakult kohal ja mässu provotseerimisel abiks olla. Kui madin käib, soovisid nad aga põhiliselt keskenduda oma põhitegevusele – süstemaatilisele poodide röövimisele.“
„Väga hea, Igor. Mis meil selle vastu võiks olla,“ nõustus Vitali allmaailma esindajate ettepanekuga.
Vitali mõtles hetke ja küsis siis Igorilt: „Kuidas nende tegevust koordineerida saab?“
„Bossid on neile põhiülesanded välja jaganud. Algetapis saavad nad juhiseid minu poiste kaudu. Nad on enamuses niikuinii omavahel tuttavad ja bosside käsk on kinnituseks, et juhiseid tuleb täita.“
„Sobib. Nii, Jevgeni Arkadjevitš, mis sul on tänase õhtu kohta lisada?“ küsis Vitali Jevgeni arvamust.
„Lugesin enne siiatulekut operatiivinfo listist, et kavandatakse üleriigilist alkoholimüügi keeldu. See on kindlasti ülesande täitmist raskendav tegur. Teiseks, kuna võitlejaid ei ole meil üleliia palju, tuleb tegevustes keskenduda prioriteetidele. Minu nägemuses on need kohad, kus liiguvad telejaamade kaamerad ja aktiivsed noortegrupid, mis peale käima tõmbamist saavad hiljem iseseisvalt tegutseda.“
Jevgeni lõpetas oma arvamuse avaldamise üsnagi mureliku näoga.
„Alkoholimüügi keeld on meile kahjulik ega lase noortel teha oma investeeringut pühasse üritusse.“ Vitali mõtles hetke ja jätkas: „Hulgimüügist saab alkoholi ikka kätte ja allmaailmas peaks kuskil mingeid salaalkoholi varusid ka olema, kuigi see ei ole hetkel populaarne kaubaartikkel. Jätkame eilset taktikat, jagame tasuta kanepit ja extasy’t ning segame õhtuks kokku veel kümme kasti viina ja amfetamiini kokteili. Andrei organiseerib ostud ja Igori juures segame kokku. Andrei, sa pead ka oma Tallinnas baseeruvaid vanu KGB vägede võitluskaaslasi paremini motiveerima, et nad välja tuleksid.“
„Mina seaksin oma esimeseks prioriteediks Ida-Virumaa ja Tartu tegevuste organiseerimise ning sellega tegelen isiklikult. Tallinna meeste kokkuajamise delegeerin ühele kolleegile, kes tunneb ka paljusid isiklikult.“ Andrei tahtis veel midagi lisada, kui helises tema telefon.
Helistaja oli Larissa Nezadimova Öisest Vahtkonnast. Andrei Batjuk kuulas tema jutu ära ja lõpetas kõne. See järel edastas ta saadud info mureliku näoga teistele koosolekul viibijatele.
„Nüüd on siis selge miks Maksim Reva meie koosolekule ei jõudnud. Maksim Reva ja Dimitri Linter on arreteeritud. Ilmselt on arreteeritud ka Mark Sirõk. Viimane avalikkusele tuntud Öise Vahtkonna aktivist Dmitri Klenski on veel vabaduses. Reva ja Linteri juures korraldab Kaitsepolitsei läbiotsimist.“
„Mehed, ärge laske nina norgu,“ püüdis Vitali koosolekuliste moraali kõrgel hoida. „Pronkssõduri Tõnismäelt eemaldamise valguses võib neid arreteerimisi pidada tõenäoliseks. Pole halba ilma heata. Meil on protestimiseks veel täiendavaid argumente ja inimesi, kellest märtreid teha. Helistan ja lasen uurida, kuidas Mark Sirõkiga lood on. Kui Sirõk on ka arreteeritud, siis on õpilastel põhjust nõuda oma eakaaslase vabastamist.“
Vitali võttis telefoni ja helistas. Ta kogus informatsiooni ja jagas käske. Viie minuti pärast võis koosolek jätkuda.
„Mark Sirõk on ka vahistatud,“ ütles Vitali oma helistamiste kokkuvõtteks. „Meil on aega vähe ja teha palju. Lähme viimase punkti juurde. Kas keegi teab kus Pronkssõdur praegu asub?“ küsis Vitali.
„Furgoonauto lahkus telgi alt umbes kell kuus hommikul,“ ütles Jevgeni ja jätkas. „Rohkem selliseid autosid, kuhu oleks võimalik kuju märkamatult paigutada, sealt ei väljunud. Ülejäänud autod viisid tagamüüri kive minema. Helistasin Andrei valvekeskusele, andsin auto numbri ja kirjelduse ning arvatava liikumissuuna. Las Andrei räägib edasi.“
Andrei Batjuk jätkaski sellelt kohalt, kus Jevgeni Jemeljanov oli pooleli jäänud.
„Meie patrull leidis auto umbes minutiga ja jälgis seda delikaatselt kauguselt. Auto sõitis ühte Peterburi tee lähedasse vanasse ladude kompleksi. Auto väljus territooriumilt umbes kahe tunni pärast ja suundus kesklinna poole. Käisime ka territooriumil, seal on meie kliendid ning meid lastakse ilma probleemideta territooriumile. Me ei tahtnud kohe siseneda, sest veoautot saatsid kaks eravärvides sõiduautot. Sellegipoolest tuvastasime ka angaari, kuhu furgoon tõenäoselt sõitis. Kontrollisime, et selle rentis umbes kuu aega tagasi üks lammutusfirma. Veoauto lahkus territooriumilt umbes pool kaheksa koos ühe eravärvides autoga. Teine auto jäi angaari juurde koos kahe mehega valvesse.“
„Kuhu auto edasi sõitis?“ küsis Vitali teravalt.
„Linna poole me ei jälitanud, oli selge, et sinna see kuju maha laaditi. Milleks jätta mehed tühja angaari valvama?“ seletas Andrei vabandava häälega.
„Kuradi oinakari,“ karjus Vitali. „Jälle alahindasite vaenlast. Oleksite pidanud selle peale mõtlema, miks teine auto furgoonile järele läks. Oleksin teie otsusest kuidagi aru saanud, kui furgoon oleks lahkunud ilma saateautota. Kurat, teie püha lihtsameelsust küll. Kohe näha, et te ei ole tükk aega aktiivset operatiivtööd teinud. Kas teil autojuhi kohta on mingit infot?“
„Jah, autojuhi isik on kindlaks tehtud ning temaga püütakse kontakti saavutada. Ma võin kohe uurida, kui kaugel asjad on.“
Andrei võttis telefoni ja hakkas helistama.
Kuni Andrei helistas, ei tahtnud keegi tulivihast Vitalit mõne võib-olla rumalaks osutuva repliigiga ärritada. See oli esimest korda selle
