praeguseid suhteid Venemaaga ja Venemaa soovi külvata Eesti riigis võimalikult palju segadust, on selline turvaauk Eestile ohtlik.
Eelmainitud turvaauditite sooritajate nimekiri hakkas kehtima 01.07.2005
Hetkel ei ole Veeteede Ameti kodulehelt leitav auditeerijate nimekiri ega määrus selle kinnitamise kohta.
„Päris karm,“ tunnistab Ain Troll. „Oled sa päris kindel, et selline dokument ja määrus ikka eksisteerib? Mulle tundub see foobiku üleerutunud fantaasiana.“
Tiit Naeris vastab kindlalt: „Kui ma põeks mingeid foobiaid, siis ma sellises firmas ja veel vähem sellel ametikohal ei töötaks. Olen näinud nii nimekirja kui määrust. Need dokumendid on meil firmas olemas, aga ainult sisemiseks kasutamiseks ja neid ma ettevõttest välja tuua ei tohi. Kogu nimekiri on siin, kirjutasin lihtsalt välja.“ Ta ulatas meestele järgmised paberid.
Andres vaatas pabereid ja tunnistas: „Need ülejäänud tunduvad enamvähem soliidsed olevat.“
„Nende teiste hulgas on ka väikese küsimärgiga firmasid. Just kompetentsi poolest, aga üldiselt veavad nad välja,“ vastas Tiit.
„Vene Laevaregister ei ole nüüd küll mingi sõltumatu ekspertfirma. Venemaal ei ole kunagi olnud sõltumatuid riigiettevõtteid. Eriti veel tänasel Putini Venemaal, kus varsti ei ole enam mitte ühtegi suurt sõltumatut eraettevõtet. Jukose protsess peaks meil eheda näitena kõigil meeles olema.“ ütles Andres ja naeratas mõrult.
„Jumala tõsi, siin on tegemist puhtalt Venemaa riiklike huvide kaitsja ja elluviijaga. Ma julgen väita, et tegemist on FSB käepikendusega.“ kinnitas Ain Troll.
„Täienduseks võin lisada, et Vene Laevaregister asub Peterburis FSB-ga ühel tänaval. Majade vahe on alla 100 meetri,“ lisas Tiit ja jätkas: „Ma saan aru , et probleemi tõsidusest on siin laua taga aru saadud, kuid siiski teen veel mõned täpsustused.
Esiteks, reisilaevade kontroll ja sellega seotud ohud. Reisilaevadel on tehtud pärast 11. septembrit 2001 tugevat terrorismi ennetavat tööd. Selle töö vajalikkust kinnitasid hiljuti toimunud Madridi terrorirünnakud, mis süvendasid teadmist, et inimeste veoga seotud sektorid on terroristide üks põhisihtmärke. Töö on käinud erinevate ennetavate meetmete väljatöötamiseks ja rakendamiseks. Hetkel töötavad mitmed metoodikad ja seadmed kahtlaste isikute ning pagasi avastamiseks.
Mõelge, mis juhtub, kui kogu see informatsioon saadakse turvaauditi käigus kätte ja antakse terroristide käsutusse. Üsna selge on see, et kui pahalased teavad metoodikaid ja eriseadmete asukohta, on laevakompaniil väga keeruline, kui mitte võimatu, terroriakti reisilaeva vastu ennetada. Eesti riigi ja laevafirmade maine allaviimiseks on üks terroriakt küllaltki hea vahend. Venemaa on viimasel ajal teinud suuri kampaaniaid Eesti maine rikkumiseks. Teades, et Venemaal inimelu ei maksa midagi, pean sellist stsenaariumit võimalikuks. Ma siiski loodan, et selleni Venemaa eriteenistused ei lähe.“
„Olen nõus, et terroriaktini ilmselt ei minda, aga täiesti välistada sellist võimalust ei saa. Näiteks oleks mugav hävitada Venemaale ebameeldivat poliitilist eliiti, kui laeval on piisav kontsentratsioon selliseid inimesi. Lisaks saaks süü ajada islamistide või kehvast tehnikast tingitud õnnetuse kaela.“ Kinnitas Ain Troll Tiit Naerise arvamust.
Tiit jätkas: „Teine probleem on laevade kontroll sadamates. Laeva turvalisuse ja evakuatsiooni plaanid peavad sobituma sadama turvasüsteemidega ehk laeva ja sadama turvasüsteemid peavad moodustama terviku. Siit järeldus: laeva turvaauditi läbiviimiseks on vajalik ka sadama turvasüsteemide dokumentatsioon. Järgmine järeldus eelmisest väitest lähtuvalt: mingi aja jooksul on Vene Laevaregistril peale kõigi Eesti laevade turvadokumentatsiooni ka kõigi Eesti sadamate turvadokumentatsioon. Võtame Muuga sadama, kus paikneb erinevates terminalides kõrvuti suurtes kogustes ohtlikke kaupu nagu näiteks naftasaadused ja mineraalväetised. Saadakse teada, kus miski kaup täpselt asub, samuti on teada täpsed ligipääsuteed. Lisaks on olemas tuletõrjehüdrantide ja – komandode asukohad. Muuga sadamas on võimalik korraldada selline pauk, et pool Tallinnast on varemetes. Ka väiksem pauk võib viia sadama pikemaks ajaks rivist välja. Mõelge ise: kui sa kõiki algandmeid tead, mis siis viga kindla peale terroriakt korraldada. Süütad naftaterminali, enne sulged ligipääsuteed ja viid rivist välja hüdrandid. Õige tuulesuuna puhul ei võta palju aega, kui mineraalväetiste terminal paneb ära sellise käraka, et Muuga sadamast on järgi ainult must auk.“
„Mul on, Tiit, sulle küsimus. Kas sõjasadamate plaanid ka võivad sattuda Vene Laevaregistri kätte?“ küsis Andres.
„Otseselt mitte, aga kaudselt jah,“ vastas Tiit. „Miinisadamas ei käi minu teada ükski tsiviillaev ja järelikult ei ole ka võimalik sadama plaane kätte saada. Sõjalaevade turvaauditi õigust selles nimekirjas olevatel juriidilistel isikutel ei ole. Kui aga mõni Eesti laevaregistris olev laev peaks silduma Miinisadamas, siis selline juriidiline võimalus tekkib. Asi on selles, et Eesti sõjalaevad käivad ka teistes Eestis paiknevates sadamates, kuhu neil on oma ülesannete täitmiseks vaja siseneda.
„Sadamaid loetakse riigi strateegilisteks objektideks nii või teisiti,“ täiendas Ain Troll ja jätkas: „Sellise tundliku informatsiooni nagu sadamate plaanide ja turvaskeemide sattumine mittesoovitavate isikute kätte on lubamatu. Hetkel on asi eriti piinlik, kuna on tegemist meisse hetkel vaenulikult suhtuva riigi asutusega, mis ei ole kuidagimoodi sõltumatu ekspertettevõte. Mis puudutab sinu näiteid Muuga sadama suhtes, Tiit, pean ka neid stsenaariume võimalikeks. Ma ei usu küll, et just poolt Tallinna tahetakse pilbasteks lasta, küll võidakse tekitada õnnetus, mis viib sadama pikaks ajaks rivist välja. Kindlasti ei juhtu see lähima paari aasta jooksul, sest Venemaale on seda transiidikanalit naftaekspordiks väga vaja. Asi muutub siis kui Ust-Luuga sadam on täielikult valmis ehitatud ja võimeline üle võtma läbi Eesti liikuvad transiidi vood. Oluline on ka see, kes sadamas ja üldse transiidi sektoris töötavad. Raudteel, Tallinna ja Muuga sadamas, samuti toetava ettevõtluse sektoris töötab valdavalt niinimetatud venekeelne elanikkond. Kui Muuga sadamas käib pauk ja sadam on vähemalt pool aastat rivist väljas, jäävad tuhanded sadama ja raudtee töölised tööta. Esimese rahulolematuse laine tekitab plahvatus sadamas, kus kindlasti on hukkunuid. Eestit süüdistatakse saamatuses, oma elanike, eriti venekeelse elanikkonna töökeskkonda ja tööohutusse leiges suhtumises. Tööpuuduse tõus tekitab rahulolematust ja inimesi kutsutakse tänavatele protestima. Protestiaktsioonide käigus lisanduvad sotsiaalvaldkonna nõudmistele otsesed poliitilised nõudmised. Ühesõnaga, on võimalik kogu riik viia ebastabiilsesse olukorda, kust valede otsuste tulemusel võime jõuda kuhu iganes. Halvimal juhul on võimalik isegi riigikorra muutmine.
Ärge liialt ehmuge, parem käsitleda kohe kõigepealt võimalikke mustemaid stsenaariume, kui olla liigselt sinisilmne. Meie idanaaber on küllalt ettearvamatu ja läänemaailmas kehtiv loogika ei pea seal paika.“
„Ma ei olegi väga ehmunud, aga nii otsest avaldust sinu poolt ka ei oodanud. Mul tuli lihtsalt üks asi meelde.“ Andres pidas pausi ja jätkas. „Mulle rääkis üks tuttav IT-mees, et Eesti Lootsi infosüsteemi haldab üks vene sõjaväe raadioluure eksohvitseri staatusega mehe firma. Kui julgelt spekuleerida, võib järeldada järgmist. Kuivõrd vene eriteenistused teavad, mis kaubad sisenevad ja väljuvad ja mis kaubad mis koguses paiknevad sadamas, siis saavad nad doseerida pommi suurust ehk tekitada vajaliku suurusega plahvatuse. Ma läksin oma spekulatsiooniga vist vähe liiale.“
„Võib-olla tõesti, sest nendest allikatest ei saa andmeid raudtee transiidivoogude kohta. Teisalt teevad kodanikud ettevõttest Spacecom kõvasti tööd, et oma turuosa suurendada. Ilmselt te mõlemad teate, kui sõbralikke avaldusi jutumärkides nad Eesti riigi suhtes esitavad.“ Tiit pidas lühikese pausi ja jätkas: „Veel üks tähelepanek, mis võib viidata Vene Laevaregistri poolt läbi viidavale luuramisele. Kui teised auditeerijad tavaliselt
