Kunagi ammu olime.
ERIK: Sellest on sada aastat. Ma ei ole enam sama inimene, kes siis.
RIHO: Ma näen.
ERIK: Näha pole siin midagi. Hästi, jääb siis nii, nagu ma ütlesin.
RIHO: Jah. Eks jah. Hästi… Ma siis lähen. Kõik on haiged, mul paluti hommikul asendada. Mina seda rahalist seisu ei tea… Eks maksa nii palju, kui sa saad.
ERIK: Mine-mine, pärast räägime. Kõik on haiged jah. Viirus. Varsti on kõik nakatunud… Forss mažoor.
Kõlab kõll: „Forss Minoor”.
II STSEEN
Äratuskell, sammud, hambahari, veesolin. Kohvitegemine. Uksepauk. Auto käivitamine. Sõit. Uksest tulek. Istumine ratastega tooli. Vaikus. Jope seljast võtmine ja kerge hingeldamine.
RIHO: Kõigepealt vabandust, et ma hilinesin. Ma jäin mõned minutid hiljaks. Tere. Ma püüan siis ka nagu need DJ-d. Kell on saanud… kuus kuuskümmend… ja te kuulate raadiot. Kes veel ei teadnud. Mõni arvas võib-olla, et vaatab telerit. Mina olen tavaline toimetaja… hetkel olen erandkorras otse-eetris… Nimi on mul Riho (naerab)… Midagi rõõmustavat mul teile öelda ei ole. Ma tõusin kell 5 öösel. Elan linnast väljas. Aga ma omalt poolt püüan olla… nii reibas, kui ma kõige selle juures suudan… ja ärge pange tähele… või… et… Mida te siis ühelt Riholt ikka nii väga tahate. Kutsuge mind lihtsalt Raadio Rihoks.
Vaikus.
RIHO: Mm… nojah… Ma lasen teile ühe laulu… mängin ette… See on kurb laul… praegu on pealegi vara rõõmustada, kell on vähe… ma leian, et kõik elu hommikud ei pea hakkama valereipusega… see… Palun väga. Siit see tuleb… Ei tule ka… error… Kui teid huvitab, siis see on piraat-cd pealt. Salaja kopeeritud. (naerab) Valetasin. Aga isegi, kui poleks valetanud… Kiilus kinni. See makk ei mängi seda plaati. Piraat või mitte.
Makisahtli avamise-sulgemise helid ja/või arvuti restart.
RIHO: Kuidas, kurat, see masin siin… töötab… Mis tal on siis? Vabandust vandumise pärast. Ma ei tea, kas te kuulate ka, mis ma räägin. Kallis kuulaja, kus sa oled? Ärka üles… Kell on palju. Sa magasid sisse… selle asemel et kuulata, sa magad… tõuse üles… kuuled, helista mulle. Või tegelikult, ära helista. Helistame hiljem. Ma olen teiega aus, te olete alles poolunes, ei sobi teile valetada… kell ei ole palju… kell on vähe, magage edasi… Kõige jubedam, kui inimesele hommikul valetatakse… Ta on õrnas faasis ja juba ma valetan talle… Ilm on ilus… sul on täna palgatõus… sinu laps õpib viitele… ma ei hakka sulle valetama… pea mul endal tuikab ja… võib-olla poole tunni pärast suudan, praegu on liiga vara… Tunni aja pärast. Siis ärkad imelisse maailma, kus… kuum kohv aurab juba köögilaual. Praegu aga pead ärkama reaalsusse. Väljas on pime. Sajab mingit lörtsi. Ja nii edasi. Tunni aja pärast seda kõike ei ole. Poed tehakse lahti. Saab hakata… ostma ja tellima. Ma pidin teile lehti ette lugema, aga siin ei ole midagi huvitavat… tõesti ei ole… ühtki sellist uudist, millega teist inimest tülitada…
Ajalehtede sirvimine, paberikrabin.
III STSEEN
Sekretär tuleb stuudiosse.
ANGELIKA: Mida sa teed?
RIHO: Tööd. Saadet.
ANGELIKA: Miks sa kuus kuuskümmend ütlesid?
RIHO: Ma ei öelnud. Ütlesin või?
ANGELIKA: Ütlesid.
RIHO: Aga sa oled ju selle raadiojaama sekretär, mitte omanik. Ma ei saa aru praegu.
ANGELIKA: Kell on seitse, mitte kuus kuuskümmend. Mida sa originaalitsed siin? Mis piraatplaat? Inimene jäi haigeks, sina pidid asendama, lugude nimesid ette lugema ja kella ütlema. Mida sa liialdad?
RIHO: Kõigil on kellad niigi kodus seina peal…
ANGELIKA: Ma räägin sulle… see on hommikuprogramm, meie kuulaja on harjunud…
RIHO: Äkki sa räägid otse-eetrisse, et siis kuulaja teab ka, millega ta on harjunud. Oota, ma panen sind eetrisse… üks hetk…
ANGELIKA: Ei pane, ma ei taha.
RIHO: Nii. Kallis raadiokuulaja, ma usun, et miski ei ärata sind paremini, kui meie dialoog selle raadiojaama sekretäriga… Noh, räägi, Angelika. Ole lahke, sa oled otse-eetris… Kui vana te olete, Angelika?
ANGELIKA (poolihääli): Ma ei ütle sulle ühtki sõna…
RIHO: Ma kuulan sind.
ANGELIKA: Sa ei kuula ju mind.
RIHO: Kuulan.
ANGELIKA (poolihääli): Ma ju ütlesin, kuidas ja mida on vaja teha. Ainult kella on vaja öelda, muud midagi.
RIHO: Kell on praegu… seitse minutit seitse läbi.
ANGELIKA: Kella on vaja teada täis- või veerandtundidel.
RIHO: Miks sul kella täis- või veerandtundidel teada on vaja?
ANGELIKA: Pane eeter kinni, kuuled… need ei ole selle raadiojaama ametlikud seisukohad. Tere hommikust kõigile!
RIHO: Te kuulsite selle raadiojaama mitteametlikke seisukohti.
ANGELIKA: Tõmba see heebel alla, palun.
Lahkub. Uksepauk.
RIHO: Nonii, nüüd olete üleval… ma soovin teile ilusamat hommikut kui mu enda oma. Kuulame muusikat.
Kõlab reibas saatekõll. Seejärel muusika. Kunagine Helmut Aniko laul „Hei” või Tõnis Mägi esituses „Verelilled” näiteks.
IV STSEEN
Ruumis, kus väga ei kaja. Stuudios vms.
ERIK (vaikselt): Nii, Angelika, ma kuulan sind. Räägi edasi.
ANGELIKA: Kell oli seitse, ta ütles kuus kuuskümmend… aga kell oli seitse.
ERIK: Aitäh sulle, Angelika, kui sa midagi sarnast veel kuuled, anna mulle teada, eks?
V STSEEN
Koosolekusaal. Sagin. Pobin. Teretused… „Tere hommikust” ja „Vabandust, et hilinesin…” jne. Riho ja Virje sosistavad enne koosoleku algust.
VIRJE: Ära tule nii lähedale, mul on viirus.
RIHO: Mis viirus sul on?
VIRJE: Mis sul täna juhtus hommikul?
RIHO: Midagi.
VIRJE: Inimesed maja peal räägivad. Et sa olid…
RIHO: Angelika… niisama… muretseb.
VIRJE: Mis sa tegid siis…?
Tuleb Erik ja pöördub kõigi poole.
ERIK: Nii, tere kõigile
