1
Üks tuntud Hommikumaa tarkadest – piiblilegendi järgi tulnud vastsündinud Jeesust tema sõimes kummardama kolm tarka Hommikumaalt. Siin tehtud irooniline vihje aadliperekondade genealoogilisele ülespuhutusele; seda ülespuhutust laseb omakorda paista ka nimi Stern-Himmelshausen (Stern – täht, Himmel – taevas), mis on tõenäoliselt tuletatud balti tuntud aadlisuguvõsa Samson v. Himmelstierna nimest.
2
Majoraat – feodaalse maavalduse juures pärimis- ja järglusõiguse kohaselt vanimale otsesele meessoost pärijale tervikuna, jagamatult edasiantav omand (mõis või mõisad).
3
Eeskujulik saksa aadli-vabariik – parun peab siin silmas Balti rüütelkondade erilisi privileege, kurikuulsat «balti eri-korda». Siinsete kubermangude balti-saksa aadlil oli tsaaririigis teatav siseautonoomia: rüütelkondade maapäevadel otsustati paljusid kubermangu sisemisi asju, kohalike ametiasutuste keeleks, samuti linnakoolide ja Tartu ülikooli õppekeeleks oli saksa keel jne. 1880-ndatel aastatel keskvõimu poolt teostatud reformidega see balti aadli eriliste privileegide süsteem kui feodaalse killustatuse pärand järk-järgult likvideeriti, mispuhul Stern-Himmelshausen kurdabki «toore, mõistmata võimu» rõhumise üle.
4
vene rahukohtunik – muude ümberkorralduste hulgas viidi Baltimaadel 1889. a. läbi ka kohtureform: likvideeriti senine täielikult kohalikust saksa ladvikust sõltunud kohtusüsteem. Haagi- ja sillakohtute asemele loodi maal vallakohtud ja ülemtalurahvakohtud, linnades magistraadi- ehk raekohtute asemele rahukohtud. Nendes uutes kohtutes pidid asjaosalised oma seisuslikule kuuluvusele vaatamata vähemalt näiliselt olema juriidiliselt võrdses olukorras. Siin antud vihjena alles eesseisvale kohtureformile.
5
aasia toorus – tolleaegsete antropoloogiliste teooriate järgi loeti soome-ugri rahvaid ja nende hulgas ka eestlasi kuuluvaks mongoliidsesse rassi; see avaldus muide ka keeleteaduses (olid isegi näiteks soome-mongoli keelte kateedrid ülikoolides). Balti-saksa reaktsiooniliste ringkondade poolt kasutati seda ära rassistlike eelarvamuste õhutamiseks ja eestlaste halvustamiseks («mongolinägu»).
6
Kus vähemasti valgete rahvuste vahesid ei tunta – kaudne vihje indiaanlaste hävitamisele ja neegrite diskrimineerimisele Ameerika Ühendriikides.
7
Mees Toompeal – vürst S. V. Sahhovskoi, kelle tsaar Aleksander III 1885. a. aprillis oli määranud Eestimaa kuberneriks. Slavofiilsete seisukohtade pooldajana kasutas ta oma võimu kohaliku balti-saksa elemendi mõju otsustavaks vähendamiseks. Kehtestas ametiasutustes asjaajamise ja ametliku kirjavahetuse keelena vene keele; tagandas ametist Tallinna linnapea T. W. Greiffenhageni, kes oli keeldunud selle korralduse täitmisest. Sahhovskoi oli aktiivselt tegev politsei- ja kohtureformi läbiviimisel, tegutses üldse siinse aadli-omavalitsuse ägeda vastasena. Samaaegselt oü aga uus kuberner kui järjekindel suu
1
Üks tuntud Hommikumaa tarkadest – piiblilegendi järgi tulnud vastsündinud Jeesust tema sõimes kummardama kolm tarka Hommikumaalt. Siin tehtud irooniline vihje aadliperekondade genealoogilisele ülespuhutusele; seda ülespuhutust laseb omakorda paista ka nimi Stern-Himmelshausen (Stern – täht, Himmel – taevas), mis on tõenäoliselt tuletatud balti tuntud aadlisuguvõsa Samson v. Himmelstierna nimest.
2
Majoraat – feodaalse maavalduse juures pärimis- ja järglusõiguse kohaselt vanimale otsesele meessoost pärijale tervikuna, jagamatult edasiantav omand (mõis või mõisad).
3
Eeskujulik saksa aadli-vabariik – parun peab siin silmas Balti rüütelkondade erilisi privileege, kurikuulsat «balti eri-korda». Siinsete kubermangude balti-saksa aadlil oli tsaaririigis teatav siseautonoomia: rüütelkondade maapäevadel otsustati paljusid kubermangu sisemisi asju, kohalike ametiasutuste keeleks, samuti linnakoolide ja Tartu ülikooli õppekeeleks oli saksa keel jne. 1880-ndatel aastatel keskvõimu poolt teostatud reformidega see balti aadli eriliste privileegide süsteem kui feodaalse killustatuse pärand järk-järgult likvideeriti, mispuhul Stern-Himmelshausen kurdabki «toore, mõistmata võimu» rõhumise üle.
4
vene rahukohtunik – muude ümberkorralduste hulgas viidi Baltimaadel 1889. a. läbi ka kohtureform: likvideeriti senine täielikult kohalikust saksa ladvikust sõltunud kohtusüsteem. Haagi- ja sillakohtute asemele loodi maal vallakohtud ja ülemtalurahvakohtud, linnades magistraadi- ehk raekohtute asemele rahukohtud. Nendes uutes kohtutes pidid asjaosalised oma seisuslikule kuuluvusele vaatamata vähemalt näiliselt olema juriidiliselt võrdses olukorras. Siin antud vihjena alles eesseisvale kohtureformile.
5
aasia toorus – tolleaegsete antropoloogiliste teooriate järgi loeti soome-ugri rahvaid ja nende hulgas ka eestlasi kuuluvaks mongoliidsesse rassi; see avaldus muide ka keeleteaduses (olid isegi näiteks soome-mongoli keelte kateedrid ülikoolides). Balti-saksa reaktsiooniliste ringkondade poolt kasutati seda ära rassistlike eelarvamuste õhutamiseks ja eestlaste halvustamiseks («mongolinägu»).
6
Kus vähemasti valgete rahvuste vahesid ei tunta – kaudne vihje indiaanlaste hävitamisele ja neegrite diskrimineerimisele Ameerika Ühendriikides.
7
Mees Toompeal – vürst S. V. Sahhovskoi, kelle tsaar Aleksander III 1885. a. aprillis oli määranud Eestimaa kuberneriks. Slavofiilsete seisukohtade pooldajana kasutas ta oma võimu kohaliku balti-saksa elemendi mõju otsustavaks vähendamiseks. Kehtestas ametiasutustes asjaajamise ja ametliku kirjavahetuse keelena vene keele; tagandas ametist Tallinna linnapea T. W. Greiffenhageni, kes oli keeldunud selle korralduse täitmisest. Sahhovskoi oli aktiivselt tegev politsei- ja kohtureformi läbiviimisel, tegutses üldse siinse aadli-omavalitsuse ägeda vastasena. Samaaegselt oü aga uus kuberner kui järjekindel suurvene šovinist ka eesti rahvuslike kultuuripüüdluste vastane, nähes oma eesmärki Baltimaade täielikus ja kiirendatud vägivaldses russifitseerimises.
8
Eesti klubi – tegemist saab olla tõenäoliselt «Estonia» seltsiga, millel oli ametlik klubiluba ja mis 1880-ndail aastail oli muutunud n. – ö. oma kõrtsi kaasüüriliseks.
9
Raehärra – linnavalitsuse (magistraadi) liige.
10
Kanutigild – peaasjalikult väikekaupmeeste (nn. Teise gildi kaupmeeste) ja käsitööliste kooskäimiskoht Pikas tänavas (praegu nr. 20); 1864. a. valminud maja fassaadi ehivad Lutheri ja Püha Kanutuse kujud. Keldrikorrusel asuv einelaud oli üks külastatavamaid joomakohti.
11
Petenbergi kelder – veinikelder Börsihoone all, ka nn. «Magus koobas» («Das susse Loch»); selle omaaegse Tallinna tuntuma joomakoha ökonoomiks oli eestlane Carl Hermann Petenberg, muide üks «Estonia» seltsi tegelasi selle varasemal järgul (on kirjutanud ka moraaliõpetusliku näitemängu «Valelik, kes tõtt räägib», mis 1871. a. «Estonias» ette kanti).
12
«Varandus on vargus» – algselt prantsuse väikekodanliku sotsialisti, anarhismi teoreetiku Pierre Joseph Proudhoni (1809 – 1865) poolt esitatud väide; see tuntud vormel (täpsemalt:«la propriete c'est le vol» – «omandus on vargus») on hiljem leidnud sageli kasutamist k
