on nende tähelepanu rohkem endale pööratud, nad on kõige hirmutava suhtes ülivalvsad, nad panevad tähele ja jätavad meelde asju, mis sobivad nende hirmuga kokku.
Iga asi, mis meiega toimub, paneb meid mõtlema. Ehkki me ei pruugi olla sellest teadlikud, mõtleme kogu aeg. See, millele mõtleme, peegeldab seda, kuidas me tõlgendame, hindame meiega ja meie ümber juhtuvaid asju. Mõnikord on meie hinnangud täpsed, mõnikord ülearu optimistlikud, justkui näeksime maailma läbi roosade prillide, mõnikord liiga pessimistlikud, justkui näeksime ainult negatiivseid võimalusi. Kui võõras naeratab meile, võime (õigesti) mõelda, et võõras on sõbralik, optimistlikult mõtleme, et näeme võõra arvates kena välja, pessimistlikult mõtleme, et võõras näeb, et tunneme end halvasti, ja üritab meie vastu kena olla. Kui inimene on ärevuses, kipub ta nägema kõike negatiivselt ja tõlgendama ohuna, justkui oleks maailm täis ähvardavaid ohte ja nagu poleks tal oskusi ega võimeid nendega toime tulla. Sel juhul domineerivad mõtlemises negatiivsed automaatmõtted (NAM). Sotsiaalärevuse puhul esinevate negatiivsete automaatmõtete näiteid on toodud tabelis 3.1.
Tabel 3.1
Sotsiaalärevuse puhul esinevate negatiivsete automaatmõtete näiteid
• Ma paistan rumal.
• Mind peetakse rumalaks… saamatuks… tüütuks.
• Ma ei suuda end valitseda ja mu ärevus paistab välja.
• Kõik vaatavad mind.
• Ma ei kuulu siia/kuhugi.
• Nad näevad, kui närvis ma olen.
• Ma ei suuda keskenduda ega selgelt mõelda.
• Ütlen ainult jaburusi.
• See on kohutav, see on lõpp.
• Ma ei meeldi teistele.
• Teen alati kõike valesti.
Põhiveendumused ja eeldused peegeldavad mõtlemismustreid ning suhteliselt püsivaid elureegleid ja hoiakuid. Tavaliselt pole erilist vajadust oma veendumusi ja eeldusi sõnastada. Kui ollakse veendunud, et enamik inimesi on ausad ja usaldusväärsed, pole tarvis seda öelda, kui pole just konkreetset põhjust. Vajadus võib tekkida, kui hakata äkki kahtlema või kui küsitakse inimese seisukohta. Näiteks tuleb kellelegi soovituskirja kirjutades arvamus korralikult läbi mõelda ja oma mulje sõnadesse panna. Seda tehes peatutakse arvatavasti kõigel, mida teatakse ja mis meenub selle inimese iseloomu, käitumise, teistega kõnelemise, hoiakute, mineviku ja muu kohta.
Inimestega seotud veendumused ja eeldused rajanevad rohkel infol: vahetul kogemusel, vaatlemisel, teistelt pärineval teabel, teie suhtumisel neisse, infol, mida olete teada saanud, mis meelde tuleb, mida teate teiste samasuguste inimeste kohta ja paljul muul. Mõndagi sellest käib kokku aususe ja usaldatavusega, osa ei pruugi aga käia. Põhiveendumused ja eeldused tähendavad põhilist ja sageli väljaütlemata suhtumist ning üldist muljet, neid on tihti üsna raske sõnastada täpselt nii, et see tunduks täiesti õige.
Juba seegi on raske, kui peate kellestki teisest mõeldes olema objektiivne, nagu soovituskirja kirjutades. Enda puhul võib see olla veel raskem. Osalt on asi selles, et meid valitsevad subjektiivsed muljed, osalt selles, et me kõik kipume võtma maailma ja tegelema sellega, mis meile teel ette tuleb, kasutades raamistikuna oma veendumusi ja eeldusi. Veendumused annavad tooni prilliklaasidele, mille kaudu me vaatame maailma, eeldused annavad reeglid, et nende veendumuste alusel elada. Niisiis, olles veendunud, et inimesed on põhimõtteliselt õiglased, võite eeldada, et „kui kohtlete inimesi õigesti, teevad nad sama ka teiega“. Olles veendunud, et teised inimesed on enamjaolt vaenulikud ja kriitilised, võite eeldada, et „kui avate ennast liiga, avastavad teised teie nõrkused ja kasutavad neid ära“.
Sotsiaalärevuses inimeste tavaliste veendumuste ja eelduste näiteid on toodud tabelis 3.2. Veendumused on väited, kuidas asjad „on“ või paistavad olevat. Need näitavad arvamusi ja hoiakuid enda suhtes („ma teen alati kõike valesti“), teiste suhtes („teised teavad alati, mida teha“) ja selle kohta, kuidas on lood maailmas üldiselt („ühe hetkega võib juhtuda kohutavaid asju“). Kõigil kolme liiki veendumusel – enda, teiste ja maailma kohta – on tugev mõju sellele, mida inimene mõtleb, tunneb ja teeb, ning seeläbi ka teiste inimestega suhtlemisele. Seega, nagu nähtub alltoodud kirjeldustest, on neil oma osa sotsiaalärevuse tekkes. Mõned tabelis toodud veendumused on justkui sama teema variatsioonid. Need on esitatud nõnda seetõttu, et ehkki inimestel võivad olla sarnased veendumused, erineb täpne sõnastus inimeseti ometi märkimisväärselt.
Tabel 3.2
Veendumuste ja eelduste näiteid
Veendumused
• Ma olen… veider… imelik… teistsugune… tüütu… rumal… vastik.
• Ma olen viletsam… saamatum… vastuvõetamatu… ebasümpaatne.
• Ma ei muutu iialgi… Olen plindris… aga mul pole lootustki…
• Ma ei meeldi kellelegi, kes mulle meeldib.
• Teistele ei meeldi inimesed, kes on… närvilised… ärevad… vaiksed… häbelikud…
• Inimesed mõistavad mind alati hukka… kritiseerivad… otsivad, mida ma valesti teen.
• On üks õige viis, kuidas midagi teha.
• Ei tohi rikkuda seltskondlikke tavasid ja kombeid.
Eeldused
• Ma pean olema lõbus ja huvitav, muidu ma ei meeldi inimestele.
• Kui ma olen üksinda, olen õnnetu.
• Tuleb tegutseda õigesti, et olla vastuvõetav.
• Küllap teised ütlevad, kui tahavad mind tundma õppida.
• Kui vestlus ei laabu, on see minu süü.
• Kui ilmutan nõrkust, kasutatakse mind ära.
Eeldused on justkui elu reeglid ja need on tihedasti seotud strateegiatega, mida inimesed kasutavad oma sotsiaalärevusega hakkama saamiseks. Kui eeldate, et vestlus ebaõnnestub teie süül, siis kannate hoolt, et ükski vestlus, milles osalete, ei ebaõnnestuks. Sõltub teist, kas teete seda võimalikult palju vestlusi vältides, täpselt õigeid asju öelda üritades, öeldavat ette mõeldes, hoolitsedes, et keegi teine juhiks alati vestlust, ilma et suruksite oma mõtteid peale, või mingil muul viisil. Ühesuguste eeldustega inimesed võivad kasutada ühesuguse probleemi lahendamiseks erinevaid strateegiaid. Ja nagu eespool nägime, kasutatakse erinevaid strateegiaid ka ohu vältimiseks.
Kalduvus midagi ette kujutada varieerub inimeseti. On inimesi, kes ei kasuta eriti kujutlusi, ent on teisi, kes kasutavad neid kogu aeg ja võivad visuaalsed pildid endaga juhtunust ühte koguda, nagu lülitaksid käima videomaki. Mõnikord on kujutlused puhtvisuaalsed, mõnikord sisaldavad ka helisid või muid meelemuljeid, nagu osaleksid kujutluspildi püsimises kõik meeled. See käib kõigi inimeste kohta, ükskõik kas neil on sotsiaalärevus või mitte.
Kujutlused on olemuselt erakordselt vahetud. Need sisaldavad
