Ma armastan sind, kuid ma ei usalda sind. Mira Kirshenbaum
Чтение книги онлайн.
Читать онлайн книгу Ma armastan sind, kuid ma ei usalda sind - Mira Kirshenbaum страница 11
Nad olid olnud umbes aasta abielus, kui Stacy avastas, et Ed rääkis oma eksnaisega telefonis. Mees eitas, et tal oli tema vastu tundeid, väites, et naine oli lihtsalt hea sõber.
Ed oli eksnaisest lahku läinud, kui leidis, et too teda pettis. Kuid enne seda olid asjad nende vahel olnud üsna kirglikud. Stacy oli hakanud Ediga suhtlema tolle masendusperioodil ja alati tundnud end eksi suhtes väga ebakindlalt. Nüüd ta kartis, et mehe eks proovib teda tagasi saada, ja tundis end kohutavalt reedetuna. Ed nägi, kui haavunud on Stacy, ja lubas, et ta ei räägi oma eksiga enam kunagi. Kuid Stacy mõtles: „Mis mõtet sellel on? Ehk ma usaldan teda kunagi jälle, kuid ma ei usu, et suudaksin teda usaldada sellele mõtlemata.”
Ed võis olla Stacyle haiget teinud, säilitades oma suhteid eksiga, kuid pange tähele: Edi ja Stacy armastus oli tõeline. Miski ei suuda hävitada tõelist armastust kahe hea inimese vahel heas suhtes.
Ja Stacy leidis, kui nad usaldust taastada püüdsid, et nende armastus oli sama tugev nagu ennegi. Tegelikult, viimaks ta leidis, et armastas meest rohkem, sest talle avaldas muljet mehe soov vaeva näha tema usalduse võitmisel. Ja Ed armastas Stacyt rohkem, sest nägi ta oskust andestada.
Tean, et jätsin välja, kuidas nad sinna jõudsid. Sellest räägibki ülejäänud raamat. Ja ma tean, et praegu tundub see muinasjutuna. Kuid see jutt on tõsi ja ma olen näinud lugematuid kordi seda niimoodi minemas.
Kui Sean sai teada, et Maria oli valetanud oma vanuse kohta, sattus ta suurde raevu. Sean oli kolmekümnene, kui nad kohtusid, ja Maria oli talle öelnud, et ta on kakskümmend seitse. See paistis mehele just õige vanusena, see oli üks asjadest, mis Maria juures paistsid talle just õigeina. Kuid paar aastat pärast abiellumist läksid nad passe saama ja siis sai mees teada, et Maria oli viis aastat temast vanem. Sean oli raevunud. Ta suutis mõelda vaid, et Maria oli püüdnud lihtsalt talle lõksu seada. Maria tahtis abikaasat kotti püüda. Milliseid teisi valesid polnud ta veel avastanud?
Maria nuttis ja palus, et mees talle andestaks. Kuid mõlemad tundsid, et miski ei suuda kunagi Seani viha vähendada. Kas ta jääb alatiseks tundma, et nende abielu oli lihtsalt lõks?
Kuid Maria pidas vastu ja talus tema viha, kuigi see oli väga raske. Viimaks hakkas Sean mõistma ebakindlust, mis oli pannud Mariat valetama. Kuidas teda sundis hirm kaotada meest, keda ta oli nii väga armastama hakanud. Aeglaselt, märkamatult ta viha sulas. Ja ta suutis näha, et Maria oli põhiliselt aus inimene. Mehe murtud usaldus paranes täielikult.
Paar aastat tagasi läksid Tanya ja Keith hirmsasti tülli mehe vanemate pärast. Tanya tahtis, et Keith hakkaks oma vanematele vastu, et nood ei sekkuks pidevalt nende ellu. Kuid Keith tundis end kahe tule vahel olevat. Tanya pettus ja hakkas ütlema Keithile selliseid asju nagu: „Ole mees. Seisa enda eest.” Ühel hetkel tundis Keith end nii alandatuna, et ta haaras Tanyast, raputas teda ja tõukas järsult eemale. Naine lendas otse vastu seina.
Keithi vägivallaakt pani Tanya tundma, et ta ei suuda meest enam kunagi usaldada. Ta ütles mulle: „Ehk suudan jõuda selleni, et teesklen, et kõik on korras, kuid ta tegi mulle väga haiget, rohkem emotsionaalselt kui füüsiliselt. Kui ta tegi seda korra, teeb ta seda veel. Ma ei tunne end kunagi temaga kindlalt.”
KUID SEE POLNUD TÕSI. Ei Tanyal ega Keithil olnud aimugi, milline hämmastav võime on usaldusel paraneda. Ja juhtus järgmine asi.
Keith sai abi ja suutis naisele tõestada, et ta on õppinud ja muutunud. Ja Tanya hakkas seda uskuma. Ka Tanya sai abi, et hakkama saada oma vihaga, mis oli tüli esile kutsunud. Usaldus, mis oli viga saanud, tuli tagasi paremana kui kunagi varem.
Neis lugudes pole midagi erakordset. Sellised juhtuvad iga päev, inimestega nagu mina ja sina. Peale selle on ka teisi põhjusi, miks võib loota, et usaldust saab taastada. Üks neist on, et inimene, kes su usaldust rikkus, pole väga tõenäoliselt nii halb, nagu ta praegu paistab. Inimesed on imeliselt keerulised ja neis on igasuguseid ootamatuid sügavusi. Nad võivad sulle pettumust valmistada – sa tead seda juba. Kuid needsamad inimesed võivad olla ka täis üllatusi, mis sind liigutavad.
Üks naine oli veendunud, et ta abikaasa oli laisk, kehva ellusuhtumisega tõbras. Kuid kas ta oli? Ei, ühel päeval leidis ta töö, millest ta hoolis ja mis tegi teda õnnelikuks, ja ta osutus kõvasti tööd rabavaks meheks, kes paistis palju rõõmsameelsem.
Üks mees sai teada, et aastate jooksul oli ta naine petnud teda kahe mehega. See oli tohutu löök, mis peaaegu nende abielu lõpetas. Kuid kas see naine oli täiesti ebausaldatav? Ei. Nende suhtes oli asju, mis tuli korda seada, ja õige varsti naine lubas, et ta ei peta enam kunagi, ega teinudki seda. Ma tean, sest olin nende nõustaja.
ÜKS TÕDE. On palju põhjuseid uskuda, et usaldust saab taastada, kuid vaadakem seda siin. Kui meid on reedetud, siis arvame, et oleme kellegi suhtes tõe avastanud. Kuid tegelikult oleme avastanud vaid ühe tõe nende kohta. Oleme avastanud, et nad võivad teha niisugust halba asja. Hästi. Nüüd me teame. Ja see on muidugi rusuv. Kuid kellegi kohta selle halva tõe teadmine ei tähenda, et hea tõde tema kohta pole võimalik. Üldse mitte. Isik, kes reetis meid, võib tõeliselt kahetseda ja olla täiesti võimeline meie usalduse tagasi võitmiseks.
Ma tean, mida mõtled. Aga nad tegid selle halva asja! Kas see siis midagi ei ütle?
Ma mõistan. Me kõik arvame, et kui keegi on teinud midagi halba, paljastab see tema tõelise iseloomu.
Kuid peale selle, et ollakse halb inimene, on palju põhjuseid, miks keegi võib teha midagi, mis võib osutuda haigettegevaks. Ehk tal polnud aimugi, mis mõju see sulle avaldab. Ehk ta magas vaid õige hetke maha. Ehk ta laskis end hetke impulsist kaasa kanda. Ehk ta ei mõistnud, mille sisse satub.
Sa ei saa lubada halval, mida keegi on teinud, pimestada sind tema heade omaduste suhtes. Me kõik suudame teha asju rumalusest, nõrkusest, teadmatusest või isekusest. Kuid kõige tähtsam asi meie kohta – sinu ja minu ja kogu inimsoo kohta – on see, et meie head omadused võivad lunastada meie vigu. Ja on nii lihtne kellegi headest omadustest mööda vaadata.
Mäletad naist, keda just nimetasin, kes oli veendunud, et ta abikaasa on halvatujuline laisk tõbras? See oli Sara. Ta oli täiesti unustanud, et ta abikaasa Tom polnud alati niisugune olnud. Tegelikult oli ta olnud rõõmsameelne, kõvasti töödrügav mees, kui nad kohtusid. See on viga, mida me kõik teeme: oletame, et praegu on igavesti. Näiteks kui külmetuse saan, rabab see mind jalust, sest ma arvan, et jään alatiseks haigeks. Mu köha ja aevastamine on mu uus igavene reaalsus.
Ja seepärast arvame, kui meid reedetakse, et see uus halb käitumine kestab igavesti. Ja vahel kestabki. Kuid enamasti pole see nii. Paljudel juhtudel on halvaks käitumiseks põhjus, ja kui põhjus kaob, siis kaob ka halb käitumine. Saral oli küllalt õnne või mõistust, et jääda paigale niikauaks, kuni Tomi olukord muutus, ja siis muutus ka mees.
LOOTUS POLE EELTINGIMUS. Sara kannatas selle välja, ise mitte eriti lootes. Ja on tõesti tähtis, et te mõistaksite: lootus pole tähtsate asjade saavutamiseks eeltingimus. Me teeme sageli lootuse suhtes vea. Me peaaegu nagu mõtleme, et lootus on kingitus, mis toob meile midagi väärtuslikku, nagu sa võiksid külla minnes kaasa tuua veinipudeli või šokolaadikarbi. Kuid võib ka olla vastupidi. Lootus ei too kaasa õiget käitumist, kuid ta võib olla õige käitumise tagajärg. Lootus on see, mida võite leida, kui olete teinud õige asja.
Nii et praegu sul pole vaja loota, et te võiksite kahekesi oma suhtes usalduse taastada. Sul on vaja vaid mõelda, et see on proovimist väärt, kasvõi ainult selleks, et võiksid öelda,