saab, kui ma avastan, et Jean ei armasta mind selliselt, nagu teie arvate?”
„Sel juhul olete kaotanud kõik, nii intellektuaalses kui ka armuelulises plaanis.”
„Mina ju armastan teda,” mõtiskles Emmanuelle valjul häälel. „Ma ei taha Jeani kaotada ega taha ka, et tema minu kaotaks.”
„Kas arvate, et kindlam on taganeda?”
„See pole kindlam ega ka võimalik,” tunnistas Emmanuelle. „Ma ei taha üksnes Jeani ja ennast, ma tahan enamat.”
„Te pole ega hakka ka tulevikus olema kellegi omand, tarastatud maa-ala. Teil pole muud valikut kui olla oma abikaasa jaoks inimene.”
„Kes olen ma teiste meeste jaoks, kes minuga armatsevad?”
„Püüdke kõigepealt mõista, kes on nemad teie jaoks, siis saate ka teada, kes olete teie nende jaoks. Kas arvate, et nemad teist erinevad?”
„Ma tahaks, et ei erineks.”
„Kui andute neile, kas ei mõtle te siis üksnes enda naudingule?”
„Mulle meeldib väga ka neid orgasmini viia.”
„See, et mehed teid ihaldavad, ei piira kuidagi teie vabadust. Kas nende iha solvab teid?”
„See teeb mind õnnelikuks.”
„Kas te lakkate õnnelik olemast, kui nad paluvad teil oma iha rahuldada?”
„Vastust teate isegi.”
„Seda peate te ütlema neile. Nemad pole kunagi kindlad. Nemad ei tea, kes te nende jaoks olete, enne kui lakkavad teid pelgamast. Alles siis võetakse teie soovi kuulda ja teie armukesed muutuvad teist eristamatuks. Just seda tahavad ka nemad ise, ilma et seda teaksid, juba aegade algusest saati.”
„Ma ei tohi siis kellelegi pettumust valmistada?”
„Mitte kellelegi. Ühelgi mehel pole mõtet enne, kui ta on teie sees.”
Emmanuelle naeratab. Mario lisab:
„Ja kuna teie enda mõte sõltub kõigi teiste omast…”
Emmanuelle vaikib hetke saladuslikult. Seejärel esitab ta viimase küsimuse:
„Aga kui… ma rasedaks jään? Sii ei tea ma isegi, kellest!”
Mario kinnitab:
„Seda kindlasti. Ka selle asjaolu juures tuleb teil mõista selle tõelist haaret.”
Emmanuelle ei ütle seda Mariole, aga tema arvates polekski selle väljavaatega leppimine kõige raskem. Hetkeni, kui Jean Emmanuelle’i üksi Pariisi jättis, olid nad olnud ühel meelel, et ei taha last saada. Aga Bangkokki jõudmisest saati ei kasutanud Emmanuelle ühtegi ettevaatusabinõu. Ta ei olnud teinud seda ka lennukis ega sam-lo’ga. Veidral kombel ei tekitanud temas tõsist hirmu ka mõte sellest, kui ta peaks Jeanile mingil hetkel teatama, et kingib talle võib-olla kellegi teise lapse. Suutmata seda selgitada, oli Emmanuelle veendunud, et Jean suhtuks uudisesse mõistvalt ja hindaks olukorda õiges valguses.
„Kuidas teile meie juures meeldib?” uuris Emmanuelle õhtul Christopherilt. „Jean, miks sa ei tutvusta oma sõbrale kauneid siiami naisi? Miks sa ei vii teda lõbustusasutustesse?”
„Hea mõte,” ütles Jean. „Lähme Hiina striptiisi vaatama.”
„Jube!” hüüatas Christopher.
Noormehe austus inimkeha vastu võlus Emmanuelle’i.
„Kuidas Christopher saab nii vooruslik olla?” päris neiu.
„Ei ole ta midagi. Ta on lihtsalt silmakirjalik.”
Inglane urahtas. Jean lisas:
„Sa peaksid nägema, milliseks ta muutub, kui väikesi tüdrukuid näeb.”
„Väikesi tüdrukuid!” vaimustus Emmanuelle. „Kui väikesi?”
„Selliseid.”
Jean hoidis kätt meetri kõrgusel põrandast. Tema naise nägu läks vingu.
„Liiga väikesi,” leidis ta.
Christopher otsustas kaasa naerda.
Pärast õhtusööki jõudsid nad läbi labürindilaadse hiinalinna teatrini, mis nägi välja nagu kaubajaam. Sajad higist ja erutusest läikivad pealtvaatajad vestlesid häälekalt, enamik püstijalu, näoga lava poole, millel uhkeldasid alasti teismeliste tüdrukute read. Siiski mitte päris alasti, nagu täheldasid äsja saabunud külalised, kes sättisid end esimese rea raudistmetele, mis olid vabad, kuna maksid kallist hinda. Nööri otsas, mis tegi ringi ümber tüdrukute puusade ja jooksis üle ühe ja teise tuhara, rippus vahariidest või mingist odavast plastmaterjalist ruuduke, mitte suurem kui mängukaart. Esinejad kergitasid seda aksessuaari kahe sõrmega muusikarütmis, paljastades udupehme alakõhu, mille põgus ilmumine pani publiku rõõmsalt hõiskama. Etendus kestis vähemalt pool tundi, ilma et midagi oleks muutunud või austajad tüdinenud. Kolm eurooplasest külalist arutasid meelelahutuseks iga esineja võlusid.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
