G. Dolfin, Con Mussolini nella tragedia: diario del capo della segreteria particolare del Duce, 1943–1944, Milano, 1949, lk. 101.
82
Samas, lk. 82–83. Vrd. G. Zachariae, Mussolini si confessa, Milano, 1966, lk. 34.
83
G. Dolfin, Con Mussolini nella tragedia, lk. 183.
84
Kuidas ta ise seda sündmust kirjeldab, täis enesehaletsust ja ilmutades täielikku teadmatust tragöödiast, mis tema kodumaa tükkideks kiskus, vt. C. Petacci, Il mio diario, tundmatu kirjastaja, 1946. Vanglas hoidis ta end maailma asjadega kursis, lugedes ajalehte La Gazzetta dello sport (lk. 48). Tema elulugu vt. F. Bandini, Claretta: profilo di Clara Petacci, Milano, 1960. Claretta iseloom tuleb kõige paremini esile teoses C. Petacci, Mussolini segreto: diari 1932–1938, Milano, 2009.
85
R. De Felice, Mussolini l’alleato 1943–1945, lk. 527–528.
86
G. Pini ja D. Susmel, Mussolini, IV kd., lk. 413. 1945. aasta märtsis lükkas Edda tagasi isa viimase katse temaga ära leppida (lk. 471).
87
Käesoleva biograafia kohta vt. B. Mussolini, Opera omnia (toim. E. ja D. Susmel), 44 köidet, Firenze, 1951–1960, Rooma, 1978–1980 [edaspidi BMOO], XXXIV kd., lk. 197–268.
88
E. Amicucci, 1600 giorni di Mussolini (dal Gran Sasso a Dongo), Rooma, 1948, lk. 42.
89
R. Montagna, Mussolini e il processo di Verona, lk. 225–229.
90
G. Pini ja D. Susmel, Mussolini, IV kd., lk. 383, 390.
91
R. Montagna, Mussolini e il processo di Verona, lk. 228.
92
G. Pini ja D. Susmel, Mussolini, IV kd., lk. 391.
93
G. Dolfin, Con Mussolini nella tragedia, lk. 200. Enesehaletsushoos näitas ta Edda vihast kirja fašistlikele ametnikele, võimaldades neil viisil, mis poleks enne 1943. aasta juulit mingil juhul võimalik olnud, teda põlglikult taga rääkida. Vt. R. De Felice, „Dalle „Memorie” di Fulvio Balisti: un dannunziano di fronte alla crisi del 1943 e alla Repubblica Sociale Italiana”, Storia contemporanea, 17, 1986, lk. 490–491.
94
BMOO, XXXII, lk. 161.
95
G. Pini ja D. Susmel, Mussolini, IV kd., lk. 390.
96
Kõige räigemat jutustust tolle viimati mainitu kohta loe romaanist, mis kirjeldab kõlbelist rikutust vabastatud Napolis, C. Malaparte, The Skin, London, 1952.
97
Poiste kohta vt. C. Mazzantini, I Balilla andarono a Salò: L’armata degli adolescenti che pagò il conto della Storia, Venezia, 1995; tüdrukute kohta vrd. M. Fraddosio, „The Fallen Hero: the myth of Mussolini and Fascist women in the Italian Social Republic (1943–1945)”, Journal of Contemporary History, 31,1996, lk. 99–124.
98
Vt. näiteks R. Vivarelli, La fine di una stagione, Bologna, 2000.
99
Kahtlemata parim jutustus neist aastatest (ning sellegipoolest olemuselt antifašistlik) on C. Pavone, Una guerra civile: saggio storico sulla moralita nella Resistenza, Torino, 1991.
100
H. Thomas, The Spanish Civil War, New York, 1994, lk. 926–927. Thomase arvates tapsid Franco väed lahingus 110 000 vabariiklast ja aastatel 1936–1939 tagalas veel 75 000.
101
G. Gentile, „Questione morale”, Italia e Civiltà, 8. jaanuar 1944.
102
Näiteid vt. SPDCR 14.
103
A. Soffici, „La verita”, Italia e Civiltà, 8. jaanuar 1944. Vrd. ka toona veel noore Giovanni Spadolini kirjutisi, kellest sai Itaalia vabariigi peaminister ja liberaalse risorgimento väsimatu belletristlik ajaloolane. Ta taunis fašistliku režiimi suutmatust hävitada oma vaenlased veel enne 1943. aastat, nagu olid teinud nii Hitler kui Stalin. G. Spadolini, „Responsabilità”, Italia e Civiltà, 15. jaanuar 1944.
104
Parim ülevaade sõja ja Itaalia rahva vahekorrast on ära toodud teoses R. Absalom, A strange alliance: aspects of escape and survival in Italy 1943–45, Firenze, 1991.
105
Parima uurimuse sellest, mida tavaitaallased sõja ajal kogesid, leiab teosest G. Gribaudi, Guerra totale: tra bombe alleate e violenze naziste Napoli e il fronte meridionale 1940–44, Torino, 2005.
106
Vt. näiteks SPDCR RSI 50, 25. jaanuar 1944, Mussolini provintsijuhtidele.
107
D. L. Rusinow, Italy’s Austrian heritage 1919–1946, Oxford, 1969, lk. 300.
108
J. Goebbels, Final entries, 1945: the diaries of Joseph Goebbels (toim. H. R. Trevor-Roper), New York, 1978, lk. 268.
109
R. Graziani, Ho difeso la patria, Milano, 1947, lk. 461–465; vrd. F. W. Deakin, The last days of Mussolini, Harmondsworth, 1962, lk. 184–193.
110
Nende saatuse kohta vt. R. Lazzero, Gli schiavi di Hitler: i deportati italiani in Germania nella seconda guerra mondiale, Milano, 1996, ja teaduslikumat käsitlust, B. Mantelli, „Camerati di lavoro”: i lavoratori italiani emigrati nel Terzo Reich nel periodo dell’Asse 1938–1943, Firenze, 1992.
111
F. W. Deakin, The last days of Mussolini, lk. 185.
112
Sel teemal vt. lisaks 16. ja 17. ptk.
113
E. F. Moellhausen, La carta perdente: memorie diplomatiche 25 luglio 1943–2 maggio 1945 (toim. V. Rusca), Rooma, 1948, lk. 292.
114
F. W. Deakin, The last days of Mussolini, lk. 193.
115
BMOO, XXXII, lk. 84–85.
116
BMOO, XXXII, lk. 92–94.
117
F. W. Deakin, The last days of Mussolini, lk. 185.
118
B. Spampanato, Contromemoriale, II kd., lk. 218.
119
BMOO, XXXII, lk. 100–101.
120
R. Graziani, Ho difeso la patria, lk. 447–448.
121
Jutustust sellest vt. I. Kershaw, Hitler 1936–1945: nemesis, London. 2000, lk. 671–684.
122
E. Dollmann, The interpreter: memoirs, London, 1967, lk. 321; P. Schmitt, Hitler’s Interpreter: the secret history of German diplomacy 1935–1945, London, 1951, lk. 274–277.
123
B. Spampanato, Contromemoriale, II kd., lk. 232.
124
A. Hitler, Hitler’s table talk 1941–1944 (toim. H. R. Trevor-Roper), London, 1953, lk. 10, kus Hitler teatas, et „mu suurim soov oleks tundmatu maalijana Itaalias ringi reisida”.
125
F. W. Deakin, The last days of Mussolini, lk. 215.
