Kokkuvõtet vt. R. De Felice, Mussolini I’alleato 1943–1945, lk. 378–379.
129
Vt. näiteks G. Spadolini, „I nuovi socialisti”, Italia e Civiltà, 18. märts 1944.
130
Vt. 12. ptk.
131
B. Spampanato, Contromemoriale, II kd., lk. 174.
132
V. Costa, L’ultimo federale, lk. 76, 81.
133
Samas, lk. 148.
134
SPDCR RSI 50, 10. märts 1944, Mussolini provintsiülematele.
135
N. D’Aroma, Mussolini segreto, Rocca San Casciano, 1958, lk. 303.
136
BMOO, XXXII, lk. 112–116.
137
SPDCR KSI 50, 5. veebruar 1944, Mussolini provintsiülematele.
138
Selle vaidluse kohta vt. R. De Felice, Mussolini l’alleato 1943–1945, lk. 452–465. Vrd. ka G. Buffarini Guidi, La vera verità: i documenti dell’archivio segreto del Ministro degli Interni Guido Buffarini Guidi dal 1938 al 1945, Milano, 1970, lk. 117–145.
139
Vt. G. Pansa, L’esercito di Salò, Milano, 1970, lk. 140.
140
Selle kirjeldust vt. R. Lazzero, La Decima Mas, Milano, 1984.
141
Ta armastas väita, et enne 1943. aastat oli ta kohtunud duce’ga ainult ühel korral ja nimelt 1940. aasta novembris, mil Mussolini olevat olnud tsiviilriietes ning näinud välja „väsinud ja närviline”. J. V. Borghese, Decima flottiglia Mas: dalle origini all’armistizio, Rooma, 1950, lk. 89.
142
G. Bocca, La Repubblica di Mussolini, lk. 281.
143
Samas, lk. 196–217. Claretta Petacci ja Buffarini Guidi püüdsid samuti panna Mussolinit Borghese vastu tegutsema.
144
E. Amicucci, 1600 giorni di Mussolini, lk. 109–115.
145
B. Spampanato, Contromemoriale, II kd., lk. 221.
146
Selle sündmuse ja tema erineva mäletamise kohta vt. G. Contini, La memoria divisa, Milano, 1997. Vrd. üsna sarnast lugu, mis juhtus Guardistallos ja millest jutustatakse teoses P. Pezzino, Anatomia di un massacro: controversia sopra una strage tedesca, Bologna, 1997.
147
BMOO, XLIII, lk. 162–165.
148
Vt. näiteks SPDCR RSI 50, 14. märts 1944, Mussolini provintsiülematele; 23. mai 1944, Mussolini Rahnile; 22. detsember 1944, Mussolini provintsiülematele.
149
B. Mussolini, Storia di un anno (il tempo del bastone e della carota), BMOO, XXXIV, lk. 301–444.
150
Giuseppe Mazzini (1805–1872), Itaalia poliitik, ajakirjanik ja ühendamisliikumise aktivist. Tlk.
151
BMOO, XXXII, lk. 126–139.
152
G. Dolfin, Con Mussolini nella tragedia, lk. 172.
153
V. Costa, L’ultimo federale, lk. 123.
154
B. Spampanato, Contromemoriale, II kd., lk. 76–77.
155
G. Dolfin, Con Mussolini nella tragedia, lk. 260 (veebruar 1944); BMOO, XXXII, lk. 169 (märts 1945).
156
L. Garibaldi (toim.), Mussolini e il professore: vita e diari di Carlo Alberto Biggini, Milano, lk. 362.
157
BMOO, XXXII, lk. 191.
158
BMOO, XXXII, lk. 170. Kahe diktaatori surmajärgsele inimlikustavale kujutamisele on tüüpiline, et Hitleri koerad leidsid endale (sürrealistliku) eestkõneleja Günter Grassis, Mussolini kassid aga jäävad peaaegu varju. Vt. G. Grass, Dog years, Harmondsworth, 1969. Kuid vrd. La mia vita col puzzone. Diario di Tobie il gatto di Mussolini (toim. F. Perfetti), Firenze, 2005.
159
BMOO, XXXII, lk. 158.
160
BMOO, XXXII, lk. 157–159.
161
BMOO, XXXII, lk. 159.
162
BMOO, XXXII, lk. 194.
163
BMOO, XXXII, lk. 173–174.
164
BMOO, XXXII, lk. 178.
165
C. Silvestri, Matteotti Mussolini e il dramma italiano, Milano, 1981, lk. 30.
166
G. Pini ja D. Susmel, Mussolini, IV kd., lk. 497–498.
167
Samas, lk. 495.
168
V. Costa, L’ultimo federale, lk. 220–221.
169
R. Rahn, Ambasciatore di Hitler a Vichy e a Salò, Milano, 1950, lk. 329. Rahn meenutas, et teda lepitas teatud määral see, kui ta nägi, kui paks on duce kirjutuslaual lebav Mörike luulekogu. Mussolini seevastu mainis ühele sõbrale talle omase õelusega, et Rahn meenutab talle vaibakaupmeest. Vt. N. D’Aroma, Mussolini segreto, Rocca San Casciano, 1958, lk. 320.
170
G. Zachariae, Mussolini si confessa, lk. 27–28.
171
L. Garibaldi (toim.), Mussolini e il professore, lk. 320.
172
G. Pini ja D. Susmel, Mussolini, IV kd., lk. 468.
173
R. Graziani, Ho difeso la patria, lk. 494.
174
G. Pisanò, Io, Fascista, Milano, 1997, lk. 25. Kui see oli tõsi 20. aprilli kohta, mil Pisano esimest korda kohale saabus, siis edasi väidab ta, et 27. aprilliks oli orgu kogunenud umbes 8000 Mussolini andunud poolehoidjat (lk. 53). Kaardid, mida tollest Ridotto alpino’st ehk Alpi oru kindlusest rääkides on kasutatud, pakkus välja tsiviilorganisatsioon Touring Club Italiano.
175
B. Spampanato, Contromemoriale, II kd., lk. 375.
176
Samas, II kd., lk. 376.
177
Samas, II kd., lk. 377.
178
V. Costa, L’ultimo federale, lk. 256–268.
179
P. Pisenti, Una repubblica necessaria, lk. 167. Vrd. ka Carte B. Spampanato 1, jutustus vestlusest Mussoliniga, aprill 1945.
180
Parimaks ingliskeelseks kirjelduseks tollest ajajärgust on endiselt F. W. Deakin, The last days of Mussolini, kuigi täiendavaks taustaga tutvumiseks vt. P. Morgan, The fall of Mussolini: Italy, the Italians and the Second World War, Oxford, 2007.
181
D. Binchy, Church and state in Fascist Italy, Oxford, 1970, lk. 432–433.
182
Samas, lk. 131–132.
183
R. De Felice, Mussolini il duce: I. gli anni del consenso 1929–1936, Torino, 1974, lk. 634–635.
id="n128">