V. Proli ja S. Moschi (toim.), „Alessandro Mussolini”, lk. 38.
238
Samas, lk. 13.
239
A. Balabanoff, Il traditore: Mussolini e la conquista delpotere, Rooma, 1973, lk. 26; G. Pini ja D. Susmel, Mussolini, I kd., lk. 146.
240
Tema poeg avaldas järelehüüde, meenutades, kuidas Varanos asunud maja oli olnud täis nii sotsialiste kui ka vabariiklasi. Vt. BMOO, III, lk. 274–276.
241
Luigi isa suri 30-ndates eluaastates, Luigi naine aga oli surres veidi üle 40.
242
A. Pensotti, Rachele: sessant’anni con Mussolini nel bene e nel male, Milano, 1983, lk. 19.
243
V. Benedetti, Rosa Maltoni Mussolini, Brescia, 1928, lk. 141.
244
A. Pensotti, Rachele, lk. 15.
245
Samas, lk. 12.
246
I. De Begnac, Trent’anni di Mussolini 1883–1915, lk. 257.
247
Fašistliku režiimi ajal ehitatud Predappio Nuovosse sattunud visa turist võib veel tänapäevalgi üles leida väikese Santa Rosa kiriku ja märgata seda kaunistavat keraamilist jumalaema ja lapse kujutist, mida tuntakse „fascio Madonnana” – tõepoolest võib näha, et inglid ulatavad taevasele kuningannale vitsakeste ja kirveste kimbu. Pildi annetas 1930. aastatel kirikule üks duce portugallasest austaja. Vt. S. Guidi, A. Gulminelli ja G. Carduccini, Predappio: quello che non vi hanno mai raccontato (o che avete dimenticato), San Sevino di Predappio, 1997, lk. 28.
248
B. Mussolini, Testamento spirituale con uno studio di Duilio Susmel, Milano, 1956, lk. ix; G. Fanciulli, Il Duce del popolo italiano, Rooma, 1928, lk. 17.
249
A. Gravelli, Mussolini aneddotico, lk. 9.
250
E. Della Pura, Lo scolare Benito Mussolini, Pisa, 1938, lk. 67–68.
251
I. De Begnac, Trent’anni di Mussolini 1883–1915, lk. 258.
252
C. Cucchi teoses S. Smiles, Passi scelti del Character con note tolte dai discorsi e dagli scritti del Duce, Milano, 1930, lk. 5–6.
253
V. Emiliani, I tre Mussolini, lk. 33.
254
I. De Begnac, Trent’anni di Mussolini 1883–1915, lk. 2.
255
V. Perroni, Il Mussolini dei bimbi, lk. 11.
256
Üksikasju vt. I. Passerini, Mussolini immaginario: storia di una biografia, 1915–1939, Bari, 1991, lk. 48–50.
257
Edgardo Sulis, Imitazione di Mussolini, Milano, 1932, tsiteeritud samas, lk. 90. Raamatu pealkiri irvitab jumala üle, manades silme ette teose The Imitation of Christ.
258
Vt. näiteks E. Mussolini, Mio fratello Benito, lk. 201–202.
259
A. ja B. Mussolini, Vita di Sandro e di Arnaldo, Milano, 1934, lk. 93; E. Bedeschi, La giovinezza del Duce: ricordi e luoghi: libro per la gioventù italiana, Torino, 1939, lk. 29 vastas asub foto, millel on kujutatud see voodi. Madratsi jaoks olid Mussolinid liiga vaesed.
260
G. Pedrazza, Giornalismo di Mussolini, Milano, 1937, lk. 113.
261
A. ja B. Mussolini, Vita di Sandro e di Arnaldo, lk. 128.
262
V. Mussolini, Vita con mio padre, Milano, 1957, lk. 18.
263
G. Megaro, Mussolini in the making, London, 1938, lk. 41.
264
A. ja B. Mussolini, Vita di Sandro e di Arnaldo, lk. 90. Mussolini perekond kasutas koduabilist ka teistel puhkudel. Põdura Rosa jaoks oli see lausa hädavajalik. Vt. D. Mack Smith, Mussolini, London, 1981, lk. 2.
265
Vt. näiteks Il Popolo d’Italia, 22. detsember 1931.
266
M. Staglieno, Arnaldo e Benito: due fratelli, Milano, 2003, lk. 59–60.
267
A. ja B. Mussolini, Vita di Sandro e di Arnaldo, lk. 109–110.
268
Y. De Begnac, Palazzo Venezia: storia di un regime, Rooma, 1950, lk. 122.
269
L. E. Gianturco, Arnaldo Mussolini, Como, 1934, lk. 7.
270
G. S. Spinetti, Mistica fascista nel pensiero di Arnaldo Mussolini, Milano, 1936, lk. 3.
271
V. Mussolini, Vita con mio padre, lk. 31.
272
Samuti on tõsi, et fašistlik režiim soosis sellist seisukohta, eriti pärast Arnaldo surma. Vt. näiteks Critica fascista, X, 1. jaanuar 1932, juhtkiri lk. i; C. Di Marzio, „Dopo la morte di Arnaldo Mussolini: penombre”, lk. 3.
273
V. Emiliani, Il paese dei Mussolini, Torino, 1984, lk. 34.
274
E. Sulis (toim.), Mussolini e il Fascismo, Rooma, 1941, lk. viii.
275
V. Emiliani, I tre Mussolini, lk. 81
276
Seda, milline seos valitses kaasaegse riigi ja kaasaegse statistika sünni vahel, vt. S. Patriarca, Numbers and nationhood: writing statistics in nineteenth century Italy, Cambridge, 1996.
277
Vt T. De Mauro, Storia linguistica dell’Italia unità, Bari, 1963, lk. 38.
278
Edasist selgitust vt. R. J. B. Bosworth, Italy, the least of the Great Powers: Italian foreign policy before the First World War, Cambridge, 1979, ja üldisemalt minu teost Italy and the wider world 1860–1960, London, 1996.
279
Tsiteeritud teosest R. Petrignani, Neutralità e alleanza: le scelte di politica estera dell’Italia dopo L’Unità, Bologna, 1987, lk. 381.
280
Tsiteeritud teosest G. Carocci, Agostino Depretis e la politica interna italiana dal 1876 al 1887, Torino, 1956, lk. 313.
281
F. Bonavita, Il padre del Duce, lk. 9.
282
I. De Begnac, Trent’anni di Mussolini 1883–1915, lk. 2.
283
G.Massani,Duce e popolo, Milano, 1942; vrd. G. Massani,La Sua terra, Bergamo,1936,lk.8.
284
A. L. Cardoza, Agrarian elites and Italian Fascism: the province of Bologna 1901–1926, Princeton, 1982, lk. 13.
285
Samas, lk. 54.
286
Mõnevõrra ülistavat kirjeldust sellest, kuidas Costa Romagna talupoegadega arvestas vt. K. Zangheri, „Andrea Costa e le lotte contadine del suo tempo”, mis sisaldub tema teoses Agricoltura e contadini nella storia d’Italia, Torino, 1977, lk. 241–282.
287
BMOO, I, lk. 27. See taies avaldati Šveitsi ja Itaalia sotsialistid
lk. 241.
