vaid nuga ja sellega kahmates ei saanud vett tõsta… teda valdas tohutu meeleheide… keegi justkui kägistas teda, ta tahtis ärgata, kuid silmad ei avanenud, sest ta oli nii väsinud, rampväsinud, ta polnud kolm ööd-päeva maganud…
Kuskil kräunus haledalt kassipoeg, Anna otsis teda, kuid ei leidnud ning korraga oli tema jalge ümber mitu madu, ei, need polnud rästikud, vaid mingid heledad, vaskussi moodi volaskid. Anna tahtis ära joosta, kuid maod olid ta oma haardesse võtnud ja ta ei saanud sammugi astuda…
Anna ärkas nuttes: „Silverit ei ole enam, ma tean!“ Ta riietus, pesi näo ning tõttas Silveri vanemate koju, kus nood ta rahustades vastu võtsid. Pakkusid sooja teed ning andsid nõu midagi koduse olukorra parandamiseks ette võtta. Magamata ööd ja Anna närviline olek rääkisid enda eest ning linnas olid levinud kuuldused öistest röökimistest ning märatsemistest.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
