oli Tartu, kus Toomemäel asus ka toomkirik. Vaimulikku järelevalvet teostas piiskop, ilmaliku võimu teostamisel abistas piiskoppi nõuandva organina toomkapiitel, mille tähtsaimaks eesõiguseks oli piiskopi valimine. Piiskopi kandidaadi kinnitas paavst, kes aga ei pruukinud arvestada toomkapiitli valikut. Majandusküsimustes oli piiskopi tähtsaimaks abiliseks toompraost, sõjaliste küsimustega tegeles stiftifoogt, kellele allusid lossifoogtid. Tartu piiskopkonna tähtsamateks lossideks olid Otepää, Vastseliina ja Kirumpää.
Piiskopkonna maavaldused olid suuremalt jaolt läänistatud piiskopi vasallidele, kelle olulisimaks kohustuseks oli teenistus piiskopi sõjaväes. Ajapikku vasallide poliitiline tähtsus kasvas ning nad saavutasid üha suurema iseseisvuse piiskopi suhtes. Vasallide enamik olid rahvuselt sakslased.
Kiriklikult allus Tartu piiskop Riia peapiiskopile ja selle vahendusel Rooma paavstile, ilmalikult oli ta aga Saksa Rahvuse Püha Rooma Keisririigi keisri vasall ning kuulus seega Saksa riigivürstide hulka. Tõsi, allumine keisrile oli pigem nimeline kui tegelik. Kuna piiskopile kuulus nii vaimulik kui ilmalik võim, oli ta omaette väikeriik.
8.3. Eestimaa hertsogkond (Taani valdus).
1238. a Stensby lepinguga sai Taani ordult tagasi Harju (millega liitus Rävala) ja Viru maakonnad, ühtekokku umbes 12 000 km2. Seda valdust hakati nimetama Eestimaa hertsogkonnaks ning Taani kuningas oli ühtlasi Eestimaa hertsog. Kõrgemaks kohapealseks võimukandjaks oli kuninga asehaldur, kes elas Tallinna linnuses.
Tallinnas asus ka piiskop. Ilmalikku võimu Tallinna piiskopil ei olnud ja ta ei kuulunud Vana-Liivimaa maahärrade hulka. Tallinna piiskop allus kuni 1374. aastani Lundi peapiiskopile.
Eestimaa hertsogkonna maavaldused oli läänistatud samuti suuremalt jaolt saksa päritolu vasallidele, kelle iseseisvus kuninga asevalitseja suhtes oli küllaltki suur. 13. saj on Harju-Viru vasallide hulka kuulunud ka eestlasi (umbes 10 % vasallide üldarvust, tuntuimad Clemens Esto, Villelemp, Hermann Osilianus, Hildelemp jt.).
1346. a. müüs Taani kuningas Eestimaa hertsogkonna 19 000 lüübeki marga eest Saksa ordule, kes omakorda andis selle 1347 väikse vaheltkasuga edasi Liivi ordule.
Eestimaa hertsogid (Taani kuningad)
Valdemar II Võitja 1202-1241
Erik Klipping 1241-1286 (esimene Eestimaa hertsog)
Erik Menved 1286-1320
Kristofer II 1320-1332
Valdemar IV Atterdag 1340-1346 (kuningas kuni 1375)
8.4. Saare-Lääne piiskopkond
oli kõige väiksem ja nõrgem Eesti alal asunud riikidest. Tema 7600 km2 territoorium asus Läänemaal, Saaremaal ja Hiiumaal. Piiskopkonda nõrgestas seegi, et osaliselt olid tema valdused läbisegi Liivi ordu valdustega. Piiskopkonna keskuseks oli Haapsalu, kus asusid piiskopilinnus ja Toomkirik. Olulisteks linnusteks olid veel Lihula (poolitatud Liivi orduga) ja Kuressaare. Piiskopkonna valitsemine toimus sarnaselt Tartu piiskopkonna omale. Ka Saare-Lääne piiskopi alluvussuhted olid samad.
Peale selle olid veel:
8.5. Riia peapiiskopkond
1253. aastast asetses Riia piiskopkond Väina jõe alamjooksul, Liivimaal ning Läti kesk- ja lääneosas. Pindalalt peaaegu 19 000 km2, suurim piiskopkond. Peapiiskopi residentsiks oli Riia, mille piiskop Albert 1201 Väina jõe suudmesse rajas. Riias asusid piiskopi residents ja Toomkirik, mis oli pühendatud Neitsi Maarjale. Maarjale pühendati ka kõik Liivi- ja Eestimaal vallutatud alad. Nimeliselt oli peapiiskop kõrgeim kiriklik võimukandja Vana-Liivimaal, kuid tema tegelik võim oli väike. Peapiiskopi tähtsust vähendas seegi, et suurem osa peapiiskopkonna maadest oli Riiast eraldatud Liivi ordu valdustega. Peapiiskopi valdustesse jäi Riia linn.
8.6. Kuramaa piiskopkond
Kuramaa piiskopkond asus Kura poolsaarel ning oli jaotatud Liivi ordu valdustega kolmeks osaks, Tema keskuseks oli Piltene, suuruseks 4500 km2. Kuramaa piiskopkond oli Vana-Liivimaa riikidest kõige nõrgem. Seetõttu langes ta täielikult Liivi ordu mõju alla ega tegutsenud kuigi iseseisvalt. Tavaliselt valiti Kuramaa piiskoppideks orduga tihedalt seotud isikuid ning alati võeti nad vastu ka Saksa ordu liikmeiks.
Vana-Liivimaa jagatuna nelja maahärra vahel
LÄÄNE-VIRUMAA
Lääne-Viru maakond on moodustatud 01.01.1991. aastal. Maakonna pindala on 3626,6 km². Maakonnakeskus on Rakvere linn (16 801 elanikku 01.01.2012). Elanike arv maakonnas (seisuga 01.01.2012) – 64 608. Rahvastiku keskmine tihedus on 17,8 in/km², linnades elab 29 578 elanikku, s.o 45,8 %.
Aktuaalne informatsioon maakonna kohta www.l-virumv.ee.
1. Endised nõukogude polügoonid
Peterburi mnt 43. kilomeetril võib turistibussiga männimetsa pöörata, kuni ette jääb okastraataed. Oleme endises nõukogude raketibaasis. Mitte tavalises, vaid üsna tähtsas: „objektid” asusid baasile ju üsna lähedal – Tallinn 45 km ja Helsingi 80 km. Viibime tsoonis, kus varem kehtis reegel „Tulistan hoiatamata!”. Lisaks kõikjale jäänud jälgedele on baasis märgata ka hilisemate külastajate tegevusjälgi – kaablipõletusasemed, kust vasekogujad oma saagi on saanud, tükkideks keevitatud vanaraud jne. Siin asusid juhtimiskeskus, garaažid, kust liikuvad raketikandjad öösiti ümbrusesse laiali veeti. Keegi ei teadnud, et suure maantee ääres on selline salajane objekt, ainult seenelised ja marjulised ehmatasid teinekord, kui sattusid okastraataia äärde hoiatavate siltidega tõtt vahtima. Erišahtis päris baasi keskel paiknes kunagi kesktegevusraadiusega rakett, mis oli varustatud tuumapeaga. Suures torujas šahtis asuvat relva nimetati „deduškaks” (vanaisa), vajaduse korral sõitis ta automaatselt avanevate väravate kaudu välja, võttis püstiasendi ja startis. Ooteasendis raketti aga pidid hooldama raketiväelased, sest seadeldis suitses pidevalt ja kütusevarusid tuli pidevalt täiendada. Hirvli küla lähedal on veel üks sarnane polügoon.
2. Lahemaa rahvuspark
48 km Tallinnast algab Lahemaa rahvuspark. Lahemaa tähendab lahtede maad ja vaadates kaardile seda ta ka on. Pärispea poolsaare tipus on Eesti mandriosa põhjapoolseim punkt. Siitkandist võeti keskajal nii munakive keskaegse tänavasillutise jaoks kui ka paekiviplaate linlaste majade põrandakatteks.
Peale Lahemaa on Eestis veel Matsalu, Vilsandi, Karula ja Soomaa rahvuspargid. Nende ülesanne on kaitsta loodust, säilitada tema bioloogilist mitmekesisust ning levitada looduskaitselisi teadmisi. Eestis okupatsiooni ajal veel ka lisaülesanne – kaitsta meie loodust Nõukogude Liidu laastava koloniaalmajanduse eest.
1. juunil 1971 asutatud Lahemaa rahvuspargi pindala on 72 500 ha, millest maismaad 47 410 ha ja lisaks rannikumerd 25 090 ha. Inimene on siin paikselt asunud ligi 4000 aastat. Seetõttu on puutumatute alade kõrval ka kultuurmaastikke ja poollooduslikke kooslusi. Valdava osa rahvuspargist (umbes 70 %) hõlmavad loodusmaastikud, mille ilmet inimene oma tegevusega ei tohi oluliselt muuta. Ülejäänud maa-ala on kultuurmaastikud.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
