ega ka viimased siin maailmas, kes abiellumisest ja lapse sünnist teatavad.” Thea ema ohkas sügavalt. “Ben on endast väljas rohkem oma tööülesannete pärast…”
“Kahju, et me sellest nii ebasobival ajal pidime teatama,” ütles Thea süüdlaslikult.
“Millal teil plaanis on abielu sõlmida? Palju teil külalisi tuleb?”
Elisabeth vaatas hellalt tütrele otsa.
“Usun, et saame külalisteta läbi, ainult registreerime oma suhte ja ongi kõik,” teatas Drew tõrksalt.
“Kuidas? Pulmi selle sõna otseses mõttes ei tulegi?”
Elisabeth kergitas arusaamatuses kulmu.
“Vabandage, meil ei ole praegu selleks tuju, on vaja vaid kiiremini abielluda ja paberid ära vormistada. Aeg surub peale.”
Drew’ laubale ilmusid higipiisad.
“Üldiselt on parem, kui me ilma igasuguste tseremooniateta abiellume…”
“Ma suudaksin paari päevaga organiseerida grandioosse vastuvõtu sellise perekondliku sündmuse puhul,” käis Elisabeth peale. “Meil on suur maja, kutsume sugulased, sõbrad ja tuttavad kokku. Teeme nii, nagu tavaks on saanud.”
Elisabeth vaatas anuvalt Drew’le, kelle nägu oli süngelt pilves.
Thea püüdis ema rahustada.
“Usun, et see on suurepärane idee. Pidutseme kõik pisut ja isa tähelepanu pöördub ka valimiseelselt kampaanialt mujale. Sellegipoolest võiks vastuvõtt olla tagasihoidlikum. Milleks meile liigne kära?”
“Noh, olemegi kokku leppinud,” märkis Elisabeth rahulolevalt. “Tähendab, pulmad toimuvad.”
“Drew,” pöördus Thea Wellyse poole, “mis sa selle kohta ütled? Muide, kui sul ei ole soovi ema ja mind pulmade ettevalmistamisel abistada, jumal hoidku, lase jalga. Lubame sul minna.”
Drew hingas kergendatult ja hakkas hüvasti jätma:
“Vabandage, pean teid ajutiselt maha jätma.”
“Te sõidate ära?” küsis Elisabeth pisut ärritatult.
“Ma ei jaga neid asju eriti, vabandage veel kord.”
“Aga sina, kallis, jääd meile?”
Thea ema vaatas tütart ning naeratas siis: “Tahad armsamaga kahekesi olla? Mis siis ikka, see selgitab asja.”
2. peatükk
Drew’d tabas šokk. Thea ema uskus tõepoolest, et nad teineteisesse armunud on. See veel puudus!
Elisabethi edasisi küsimusi kartes haaras ta Thea õlgadest ning tõuks teda väljapääsu poole. Thea püüdis lahti rabeleda, kuid see oli lootusetu üritus.
“Thea unustas, et peab koju tagasi pöörduma. Meil on tohutult palju tegemist.”
Mees heitis Thea emale paljutähendava pilgu ning mehel jätkus veel jultumust nõugi anda:
“Teie minge Beni kabinetti ja kontrollige, kas teie mees on seal. Helistage, palun, meile homme hommikul. Siis me tulemegi ja arutame pulmade ettevalmistamist… või tuleb Thea üksi… Noh, üldiselt, kuidas tahate.”
Drew laiutas teatraalselt käsi ja… tõukas oma niinimetatud pruudi üle ukseläve.
Thea oli valmis Drew’le rusikatega kallale minema. Ema juuresolekul ei tohi temaga nii hoolimatult käituda!
Trepil seistes ei suutnud ta ikka veel rahuneda. Noor naine vaatas Drew Wellyst vihkamisega.
Mees tiris teda parkimisplatsi poole.
“Ainult tasa! Ei mingit hüsteerikat! Kui me lärmi ei tee, ei märka ka keegi, et erinevate autodega tulime.”
Saatnud Thea tema sportautosse, suundus Drew oma pikapi juurde. Mõlemad sõitsid Wellyse maja suunas. Selline oli nende algne kokkulepe.
Thea, olles oma auto parkinud Drew’ garaaži vastu, astus mehe maja esikusse ja viskas auto võtmed vanale kummutile.
“Oleksid sa mulle pisut aega andnud, oleks ma jõudnud emaga kõik pulmi puudutava läbi arutada veel täna õhtul või öösel. Siis ei oleks ma pidanud siia tagasi pöörduma.”
“Meie näitemäng ju kestab.” Drew vaatas kavalalt Thead. “Stsenaariumi järgi armastame teineteist meeletult. Nii et ära püüa minust niimoodi lahti saada, rikud kogu mängu. Me peame ju veel öid koos veetma.”
Drew hakkas naerma.
“Kahe noore platoonilistesse suhetesse ei usu keegi.”
Thea tardus. Mehe viimased sõnad panid ta higistama ning südame kiiremini lööma. Drew on tark, täielik psühholoog. Mees teab, et meeldib talle, ja sellepärast nöögibki. Aga kui hea oli temaga sel maikuu ööl, kuu aega tagasi. Uskumatult hea! Kas nende vahel ei toimu enam midagi sellist? Ta tahaks nii meeletult, et Drew teda jälle hellitaks…
Thea pea hakkas erutusest ringi käima. Ta toetus käsipuule, et kukkumist vältida.
Paari hetke pärast naine toibus ja selga uhkelt sirgeks lüües suundus võõrastetuppa. Järjekordselt oli tal plaanis Drew’ga tõsiselt rääkida.
Mees istus luksuslikul valgel diivanil, toetudes selle seljatoele. Oma jalad oli Drew asetanud diivani ees olevale madalale lauakesele.
Ta ilme oli väljakutsuv.
“Enesekindel,” mõtles Thea, “kuid ilus ja seksikas tüüp.”
Varsti saab mehest tema seaduslik abikaasa.
“Võlts,” tuletas Thea samal ajal endale meelde. Suhete kirgliku jätkumisega ei ole mõtet arvestada.
“Minu arvates sinu ema juba kahtlustab midagi,” ütles Drew. “Meie mäng ei olnud veenev. Peame oma näidendi stsenaariumi kallal veel töötama, detailid läbi mõtlema ja võib-olla isegi abielulepingu koostama.”
Thea silmad muutusid suureks ja ta avas imestusest suu.
“Mul ei ole plaanis sinu rahale pretendeerida!” hüüatas ta.
“Arvad, et minul on sinu oma vaja?” muigas Drew. “Tsiviliseeritud maades on kombeks enne pulmi mõned paberid alla kirjutada, lepingud, noh.”
Thea oli segaduses. Drew pidas teda ilmselt rikkaks inimeseks. Theal, vaatamata vaprale rikka inimese mängimisele, ei olnudki eriti palju raha. Thea alustas tõsise tööga aastat kaks tagasi ega olnud jõudnud veel koguda piisavat summat mõnusaks äraelamiseks. Tema sissetulekud kulusid põhiliselt majalaenu tasumiseks. Tõsi, pisut aitasid ka vanemad, kuid Thea ei tahtnud nendest sõltuda.
“Mis leping, mul praktiliselt ei olegi raha,” tunnistas Thea lõpuks.
“Tähendab, mina pean oma finantside peale mõtlema ja neid kaitsma.”
Mis siis ikka, Drew Wellys näitas lõpuks oma tõelist nägu!
“Oled
