style="font-size:15px;"> Mees tõusis diivanilt ja valas endale viskit.
“Mida leedi soovib? Piima, jääteed, limonaadi?”
“Ma ei taha midagi,” valetas Thea ja süvenes oma kurbadesse mõtetesse.
Noorele naisele meenus, mis hommikul juhtunud oli.
Ta oli jooksnud läbi oma reklaamifirmast, kus ta töötas, ja küsis mõneks ajaks isiklikel põhjustel puhkust. Ta ei tunnetanudki õieti, mida ta teeb, ning tormas kohtamisele Drew Wellysega, otsustades talle isadusest teatada. Tal ei olnud plaanis mehele minna, isegi mitte kombekuse pärast, ainult formaalselt. Mees oli ootamatult otsustanud, et nad ilmtingimata abielluma peavad. Kasvagu laps nii-öelda ametliku isa juuresolekul. Sellega oleks Drew’ arvates vähemalt pisutki järgitud ühiskondlikku moraalikoodeksit. Järsku on mehel tegelikult õiguski? Igal juhul arutleks niimoodi tema isa.
Theale meenus isa. Praegu on issiga, tänu jumalale, kõik korras. Tütrega jälle ei ole kõik korras. Veeta aega inimesega, kes teda absoluutselt ei talu, muutub täielikuks kannatuseks. Kui ta oleks sel maiööl, kui ta Drew’ga oli, tundnud mehe tõelist palet! Wellys tundub olevat küllaltki keeruline, ettearvamatu ja kalk inimene.
“Ma ei hakka sinuga magama,” pahvatas Thea ootamatult.
Mees mõõtis teda pealaest jalatallani ja asetas viskiklaasi kõrvale. Theale tundus isegi, et Drew võttis tema sõnu väga tõsiselt. Noor naine eksis.
“Olen ma sulle sellise ettepaneku teinud?”
Mees suutis vaevu naeru tagasi hoida.
Thea oli kimbatuses ja solvunud. Aga miss Capriotti tuli enda emotsioonidega kenasti toime ja lohutas end järgmiste mõtetega:
“Ei usu, et Drew minu vastu täiesti ükskõikne on, ta vaatab mind ju sellise pilguga!”
Diivani juurde minnes võttis Drew padjakese, kloppis seda ja asetas oma küünarnuki alla.
“Räägime ikkagi abielulepingust,” tegi mees demonstratiivselt ükskõikse häälega ettepaneku.
“Jälle sellest! Ma juba ütlesin – minul raha ei ole ja sinu oma ma ei vaja. Tõsi, kunagi võib juttu tulla kinnisvarast… Me abiellume ju vaid näitlikult. Miks sa kiusad mind? Kui tahad, pöördu parem oma advokaadi poole, sest minul advokaati ei ole.”
“Olgu, kutsume minu oma. Sellegipoolest peaksid lepingu enne allakirjutamist läbi lugema.”
“Kavatsed mind petta või?”
“Ei, aga tahaksin, et õpiksid oma õigusi kaitsma. Abielu on samasugune äritehing nagu paljud teisedki.”
Thea tundis kerget peapööritust. Kui tüütu see Wellys ikka on! Käib närvidele. Thea kompis siidiga ületõmmatud tooli. Suudaks ta vaid vältida suurest pingest mahakukkumist!
Drew oli momentaalselt tema kõrval.
“Rahulikult! On sinuga kõik korras?”
Mees oli siiralt mures.
“Jah, kõik on hästi, täna oli lihtsalt halb päev, olen väsinud.”
“Räägime siis homme hommikul. Selles majas ei sega sind lähema kahe nädala jooksul mitte keegi. Minu majapidaja, miss Ernandes, sõitis oma õe juurde Minneapolisse. Oleme täiesti üksi.”
Mees tõmbas Thea ootamatult enda poole. Tütarlaps püüdis mehe embusest vabaneda. Ta pelgas, et ei suuda sellele ilusale mehele vastu panna.
“Lähen võtan autost oma koti ja seejärel näitad, millises toas ma magada võin.”
“Sinu koti toon ma ise ära,” ütles Drew, haarates Theal õlgadest ja suunates ta trepist üles.
“Vali seal ükskõik milline tuba, ainult koridori lõpus olev tuba on minu oma. Annaksin ta sulle, kuid pärast majapidaja ärasõitu valitseb seal tohutu segadus. Teised toad on korras.”
Nende sõnade saatel väljus Drew paraaduksest.
Thea tõusis eramu teisele korrusele. Mööda koridori minnes vaatas igasse tuppa ja ahhetas hämmingus. Tubade sisustus oli maitsekas.
Nüüd mõistis Thea Capriotti, miks tahab Drew Wellys temaga abielulepingut sõlmida. Mees oli piisavalt rikas ja nüüd ilmus ootamatult tema, rase ka veel.
Kõrvalt vaadates võib tunduda, et noor naine on spetsiaalselt kõik korraldanud, nagu tahaks ta miljonäri varandust endale saada. On’s selliseid juhuseid vähe?
Thea raputas pead. Ei, teda seob Drew’ga hoopis muu. Ehk mõistab mees ükskord seda.
Noor naine naeratas kurvalt ja läks magama.
Saabunud hommik oli üsna päikseline.
Drew kissitas kergelt silmi ja tutvus värskete ajalehtedega. Seejärel, alludes ei tea kust tulnud impulsile, rebis end ajalehtedest lahti ja nägi köögiuksel seisvat Thead. Wellys unustas kõik selles ilmas. Ootamatult kerkinud iha lõi ta pea kohal tsunamina kokku.
Thea oli väga ahvatlev. Tütarlapse suurepärast rinda kattis lühike valge T-särk, jättes vabaks triibukese kõhul… Drew’le meenus kohe Thea pehme nahk, tema meeldiv lõhn ja see, kui hea neil tol maikuu ööl Pittsburghis oli…
Ootamatult kerkis ta ette küsimus, kas Thea mitte liiga nobedasti ei andunud.
Drew’le kergesti kättesaadavad neiud ei sobinud. Nendega suheldes ei olnud mõeldavgi mingitest tunnetest rääkida. Drew ihkas sügavaid, kaugeleulatuvaid tundeid. Juhul kui kaunitari plaanidesse kuulub temalt raha väljapumpamine, siis see tal küll läbi ei lähe.
Tema, Drew Wellys, ei lase endal nahka üle kõrvade tõmmata. Ta paljastab halvad kavatsused otsekohe.
Thea lähenes Drew’le, hoides kohmetult oma pükse.
“Olen ostuga kiirustanud. Valisin sobimatu numbri.” Thea sikutas pükse ülespoole. “Nad on mulle liiga suured, kurat võtaks!”
“Mul on tallis üsna palju nööri,” ütles Drew irooniaga hääles, “seda võib nende kinnitamiseks kasutada. Muide, nii imelik kui see ka pole, sulle sobivad laiad püksid.”
Mees peaaegu lämbus naerust. Ta lisas: “Nali naljaks, aga kiirustasid tõepoolest. Käi duši all, kui sa seda veel teinud ei ole, ja pane endale väljaminekuks midagi kobedamat selga.”
“Kas me läheme kuskile?”
“Peame ju vastavalt meie mängu reeglitele end teistele näitama. See on ilmtingimata vajalik. Pane teised riided selga ning astu välja, ootan sind autos.”
Thea ei vaielnud vastu ja selle üle oli Drew’l väga hea meel.
Kahekümne minuti pärast tuli Thea Drew’ juurde, kes oma abiliste Johni ja Pitiga vestles.
“Mäletate Thea Capriottit?” küsis Drew Thead õlgadest emmates. “Ta on Beni tütar.”
Jim naeratas. Pit võttis kaabu peast. Thea noogutas tervituseks.
“Läheme hommikust sööma,” selgitas Drew,
