pikapi juurde.
“Meil on ehk parem minu autoga sõita,” tegi tütarlaps arglikult ettepaneku. “Seal vähemalt ei lähe mu süda pahaks. Pikapis vajun ma momentaalselt kokku. Sa ei taha ju, et ma näost roheline oleksin ning et mu süda, vabanda, kabiinis pahaks läheks.”
Drew ohkas.
“Olgu, kuid rooli taha istun mina ise!”
“Drew, ma olen rase, mitte haige,” Thea silmad muutusid ümmarguseks. “Mul ei ole sugugi raske oma “pääsukest” juhtida.”
“Ei, olen näinud, kuidas sa kihutad,” ütles mees Thealt auto võtmeid võttes. “Autot juhin mina ja punkt! Tahan elusalt ja tervelt sihtkohta jõuda.”
Aidanud Thea autoistmele, võttis Drew sisse koha juhiistmel. Mootori sisse lülitanud ja kassi nurrumisele sarnanevat häält kuulnud, mees naeratas.
“Suurepärane auto,” ütles mees ootamatult süngeks muutudes. Drew mõistis, et teda on lollitatud.
Thea, kui ta abielulepingust rääkis, oli teeselnud vaest neidu, kellel ei ole raha arvel ega rahakotis. Ja mis selgub? Kuidas ta ometi kohe seda ei taibanud? Kerjustüdrukud ju selliste autodega ringi ei sõida.
Thea oleks nagu Drew’ mõtteid lugenud.
“Selle auto sain vanematelt ülikooli lõpukingiks.”
Ah, on see alles kingitus!
Drew mühatas.
“Läksid pärast kooli kohe tööle?”
“Ma ju rääkisin, et töötan reklaamiagentuuris,” lausus Thea rahulikult.
“Su isa oleks nagu rääkinud, et sul olid hoopis teised plaanid. Arvad sa tõepoolest, et leidsid sukkpükse reklaamides endale parima rakenduse?”
“Miks ainult sukkpükse?”
Thea hakkas naerma.
“Meie kompanii on praegu spetsialiseerunud… jogurtile ja kaerahelvestele.”
“Tubli, tähendab, kaerahelveste reklaamimine on tähtsam igasugustest täppisteadustest, näiteks meditsiinist?”
“Ei, loomulikult, kuid mul puuduvad anded nende teaduste jaoks. Olgugi et mul on analüütiline mõistus. Üldse, mulle meeldib see, millega tegelen.” Thea kehitas õlgu. “Peale selle saan ametiredelil tõustes korraliku palgalisa. Seda mulle lubati.”
Drew, võideldes vastuoluliste kujutelmadega, vajus mõttesse. Tähendab, Thea Capriotti ei ole nende hulgast, kes kasulikku abielu ihkab. Tähendab, ta püüab endale ise elatist teenida. Kui Thea tema raha ei vaja, siis mille kuradi pärast ta Pittsburghis ligi ronis? Kas tõepoolest meeletu armastus?
Mees jätkas dialoogi.
“Noh, nagu ma aru sain, on sul päris korralik töö. Tubli! Lihtsalt suurepärane!”
“Mul on veel korralik maja,” meenutas tütarlaps.
“Noh, sel juhul on tingimata abielulepingut vaja.”
Thea hakkas naerma.
“Aga mul on siiani laenud kaelas…”
“Tähendab, raha on sul siis ikka vaja, selge!”
Thea sai kergelt pahaseks ja raputas pead.
“Kellel ei ole raha vaja? Siiski ma kordan, tahan ise raha teenida. Võimalik, et minust saab firma tegevdirektor. On selline perspektiiv.”
Drew niheles autoistmel. Nähtavasti ongi Thea täiesti iseseisev inimene ja ta ei vaja Drew’ kapitali.
Mehele meenus jällegi öö Pittsburghis. Järelikult andus tütarlaps talle, kuidas seda nüüd öelda, täiesti omakasupüüdmatult. Ilmselt ta sellele, et ka esimesest korrast rasestuda võib, ei mõtelnud. Oli lihtsalt oma emotsioonides kinni.
Mees neelatas ootamatult. Nad istusid väikeses autos teineteisele väga ligistikku, peaaegu küünarnukkidest koos. Ootamatult valdas Drew’d sümpaatia oma kaaslase vastu. Kui veetlev ja seksuaalne ta on! Varsti veedavad nad koos kõik puhkepäevad. Suudab ta vastu panna kiusatusele haarata Thea oma embusesse? Kui ta ei suuda end taltsutada, mis siis saab? Selge see, mis! Drew’st uhkas üle kuumalaine. Juba praegu unistas ta lähedusest Theaga ega suutnud end kuidagi taltsutada.
Parkinud auto einelaua juures, juhtis Drew Thea sisse.
Ümberringi hõljus kohvi, singi ja vahtrasiirupi lõhn.
“Tere hommikust, Drew!” tervitas teda Elain Johnston, suur priske daam, selle asutuse omaniku Bill Johnstoni naine.
“Tere, Thea!” pöördus ta Wellyse kaaslase poole.
“Tulime hommikust sööma,” teatas Drew, “on sul midagi hästi maitsvat?”
“Loomulikult on,” Elain naeratas rõõmsalt. “Toidame teis nagu paremates restoranides.”
Nad võtsid mõnusalt istet pisikese laua taga.
Thea vaikis pisut ja küsis siis mehelt:
“Mis nüüd edasi?”
“Edasi? Edasi sööme ja suudleme inimeste juuresolekul, sest peame ümbruskonda oma meeletus armastuses veenma,” vastas Drew kiiresti.
Öelnud need sõnad, mõistis mees, et kujunenud olukorrast on väga raske välja keerutada. Ta on sattunud väga delikaatsesse situatsiooni. Alguses magas Theaga, seejärel sundis tütarlast sündiva lapse pärast endaga formaalselt abielluma.
Nüüd soovib ta ise temaga lähedust! Mees tundis end nurkasurutud lurjusena. Miks vaesekesel niimoodi pead segi ajada?
“Tähendab, suudleme…”
Thea punastas kergelt.
“Suudlemise juures embame hellalt, meil on ju kahe nädala pärast pulmad. Pärast seda, kui alustame mängu siin, ulatuvad kuuldused meie suhetest momentaalselt ka Rayni Fegani kõrvu.”
“Sa pead silmas kohaliku lehe toimetaja Marc Fegani tütart? Ja mis ta siis ette võtab, kui meist teda saab?”
“Pressib mingisuguse artiklikese välja. Just Rayni kaevabki sinu pere eraelus. Tingimata kirjutab ta sinust ka. Usu, lehetegijate huviorbiidis on ka muu peale sinu isa tervise. Muide, Marc Fergan on oma ajaleheartiklites tihti jutustanud sellest, millega su vennad teismeliseeas tegelesid, ja esitab küsimuse, miks neid juba siis huligaansuste eest ei arreteeritud. Marc süüdistab Beni ka selles, et linnapea on päris mitu korda enda poegade päästmiseks ametkondlikku positsiooni kasutanud…”
“Sa teed nalja?”
“Ei, mitte sugugi! Sellepärast tahangi, et Rayni kas või kuulujuttude kaudu saaks teada, et sa Ben Capriotti tütar oled. Sina oled positiivne kangelane ning sellele kangelasele pakub südant ja kätt väga tõsine inimene. Järeldus – tütar on ka korralik inimene. Rayni ja ta papake rahunevad kohe. Ei tohi ju lõpmatult teie pere kohta igasuguseid jälkusi kirjutada…”
“Kui hästi sul kõik mõeldud on. Tubli!”
“Ma
