kuid see pole kaugeltki nii. Ükski traditsioone austav võlur, kes on oma teravatipulist kübarat väärt, ei saa töötada puhta, sileda, võiks lausa öelda, et neitsilikult niristamata küünla valguses. See poleks lihtsalt õige. Õigest miljööst poleks juttugi. Kui selline küünal aga ette satub, peab vaene võlur hakkama jändama tikkudega ja sirgeksväänatud kirjaklambritega, et üritada saada kena väikest vahaniret, nagu loodus on kavatsenud. Sellistest katsetustest ei tule aga kunagi midagi välja, need lõpevad eranditult sellega, et vaip on küünlavaha täis ja võlur paneb ennast kogemata põlema. Küünlaniristamine on ikkagi töö, mis peaks jääma küünlaniristajatele.
6
Algselt oli see Maadeavastajate Ühing, kuid isand Vetinari väitis jõuliselt, et enamikus ühingu liikmete poolt „avastatud” maadest olid juba elanikud, kes üritasid uustulnukatele kohe madusid müüa.
7
On inimesi, kes ütlevad, et varahommikul ei peaks šerrit jooma. Nad eksivad.
8
Lühidalt öeldes: iga võlur teab, et olgu muidu, kuidas on, aga mõni võlur hiilib ikka kusagile koopasse, et harrastada seal imelikku maagiat, mis kõik segi pöörab.
9
Hix oli rangelt keeldunud pükse kandmast. Ühelgi endast mitte lugupidaval tumedal võluril ei tuleks pähegi kanda nii tavalisi riideid kui püksid, teatas ta. Need rikuvad mulje täiesti ära.
10
Tegelikult jäi Julieti tõusmine hautiseleti alt suhteliselt märkamatuks kõigile peale ühe kunstitudengi, kes oli seda vaatepilti nähes peaaegu pimestatud ning maalis palju aastaid hiljem pildi „Ilu tõuseb hernepudruleti alt, saatjaks inglikesed, kes kannavad viinerisaiakesi ja pirukaid”. Maali peeti üldiselt meistriteoseks, kuigi keegi ei suutnud mõista, mis kurat õieti selle mõte on. Aga see oli ilus, järelikult ka õige.
11
Aga inimesel on ju teine veel, eks ole? Ja nüüd on tal kindel tõend selle kohta, et ta on kõva mees, eriti kui ta sai sellise armi ka, mis silmast mööda põske alla jookseb. Ta peab ainult musta silmalapatsi hankima ja tal ei tule enam kunagi kõrtsileti ääres oodata, et teda teenindataks.
