väga hästi: sandarmid said juhtnööre, kuidas kaitsta korda à la Vimes, toit Pseudopolise Hoovi vahtkonnamaja sööklas oli aga paranenud tundmatuseni tänu kapten Emile’ile, kuigi ta kasutas selgelt liiga palju avec-i.
2
Kes sealtpeale peab jääma leebelt teisele kohale, kui otsustatakse peaaegu ükskõik mida, mis majapidamisse puutub. Leedi Sybil oli seisukohal, et tema kalli abikaasa sõna on Linnavahtkonnas seaduseks, tema enda puhul on see aga viisakas soovitus, mida võiks lahkelt arvesse võtta.
3
See tähendab, kui mitte arvestada kunstipäraste alasti naiste rida silla käsipuude ääres. Naistel olid käes urnid – urnid tähendavad kunsti.
4
Sellega oli keeruline lugu: Vimesi jaoks olid kõik inimesed võrdsed, kuid, nojah, muidugi polnud seersant nii võrdne kui kapten, ja kapten polnud nii võrdne kui komandör, ja mis puutub kapral Nobbsi… jah, kapral Noobel Nobbsiga ei saaks keegi võrdne olla.
5
Metall poleks antud juhul olnud kohane… ega ohutu.
6
Rääkimata Vimesist kui tahvlipühkijast – see on päkapikkude ühiskonnas silmapaistev positsioon.
7
Willikins oli oivaline ülemteener ja/või kammerteener, kuid oma pika karjääri jooksul oli ta olnud ka innukas tänavakakleja ning teadis, et kunagi ei maksa pöörata selga inimesele, kellel võib relv taskus olla.
8
Hiljem hakkas Vimes mõtisklema, kui vabalt kasutas Willikins asjaolusid arvestades sõnu „filosoofilised probleemid”, aga nii see juba on: kui keegi veedab hulga aega majas, kus on palju raamatuid, jääb midagi neist talle külge, täpselt nagu Vimesile endalegi oli jäänud, kui mõtlema hakata.
9
Enam kui korra olid vahtkondlased leidnud käsitsi kirjutatud hüvastijätukirja, mis, nagu lähemal uurimisel selgus, ei olnud kirjutatud õige käekirjaga.
10
Seaselja leiutas millalgi Kärbiaasta paiku isa Joseph „Paratamatus” Robinson, Kõigi Pühakute ja Kolme Patuse usu preester Madala Kaljunuki kihelkonnas. Niipalju, kui on võimalik tema kaasaegsete kirjapanekutest välja lugeda, võib seda mängu pidada jenga, halma ja brändi seguks. Mängu reeglitest pole midagi teada, kui neid muidugi üldse oligi.
11
Sybil oli Vimesile selgitanud, et maal kantakse vähemalt kümme aastat vanema moe rõivaid kui linnas, see seletas ka puhvpatja, Vimesi puhul aga selliseid igivanu pükse, millel on lapatsid ees ja taga ning natuke rahutukstegev lõhn igal pool.
12
Vaata dr Bentley Marginali raamatut „”Vikaar tuleb teed jooma” ja sada kakskümmend seitse teist hoiatust, mis väldivad piinlikke olukordi seltskonnas” (Nähtamatu Ülikooli Kirjastus).
