sulle Wellingtoni!”
Ema, heleoranžiks päevitunud, juuksed Bo Dereki patsides, mille otstes ilutsesid pärlid. Seljas huljus tal päratu avar oranž batikürp nagu Winnie Mandelal.
„Sa muidugi arvad, et ta on masai, aga tegelikult on ta kikuju suguharust! Kikuju! Kujuta ette!”
Mu pilk libises ema pilgu järel Sock Shopi leti juurde, kus seisis Una Alconbury, samuti üleni oranžis ürbis, kuid lugemisprillid siiski ninal ja käe otsas roheline, vägeva kuldpandlaga nahkkott. Ta vahtis vaimustunult otsa ühele erakordselt suurele, helesiniseruudulisse keepi mähkunud mustanahalisele noorukile, kelle kõrvad olid pentsikult välja veninud ja ühte neist oli topitud filmirull.
„Hakuna matata.Ära muretse, ole õnnelik! Suahiili. Kas pole vapustav? Unal ja minul oli maailma parim puhkus ja me tõime kaasa Wellingtoni! Tere, Mark!” lisas ta hooletult. „Tule nüüd, kallis, ja ütle Wellingtonile ilusti Jambo!”
„Ole ometi vait, ole vait!” sisistasin suunurgast ning vaatasin närviliselt enda ümber. „Sa ei saa endale Aafrika suguharu koju tassida. See on neokolonialistlik, pealegi on isa vaevalt Juliost toibunud.”
„Wellington pole mingi suguharu-inimene,” teatas ema ning ajas selja väärikalt sirgu. „See tähendab, et muidugi elab ta suguharus ühes sõnnikust laotud hütis. Aga ta ise tahtis nii kangesti tulla! Ta tahab ümber maailma reisida, just nagu Una ja mina!”
Koduteel taksos oli Mark üsna kidakeelne. Äraneetud ema! Miks pole minul normaalne, hallide juustega priske ema, kes istub kodus ja vaaritab oivalisi roogasid.
Helistan kohe isale.
9.00 Isa on sulgunud kõige raskekujulisemasse keskklassi allasurutud tundeseisundisse, ja lisaks jäi mulje, et ta on jälle maani täis.
„Kuidas elu läheb?” küsisin ma, kui mul õnnestus lõpuks väga elevil emast vabaneda ja isa telefoni otsa saada.
„Pole viga, pole viga. Kiviktaimlas suulude sõdalased. Nurmenukud juba väljas. Ja kuidas sinul?”
Taevane arm! Pole kindel, kas ta jaksab kogu seda uut jama välja kannatada. Julgustasin teda igal ajal helistama, aga lohutamine on v. raske, kui ta oma seisundit tunnistada ei taha.
Teisipäev, 18. veebruar
59,9 kg (vaieldamatu hädaolukord), sigarette 13, masohhistlikke kujutlusi Rebeccasse armunud Markist 42.
19.00 Metsik segadus. Järjekordne jube tööpäev seljataga, tormasin koju (Shaz on mõistatuslikul kombel otsustanud, et ta on kirglik jalgpallisõber, niisiis läheme Jude’iga sinna, et vaadata, kuidas sakslased annavad tappa türklastele, belglastele või kes iganes nad olid), kus ootas ees kaks telefoniteadet, kumbki polnud isalt.
Esimene oli Tomilt, kes ütles, et sõber Adam Independentist on nõus mulle mingit intervjuud usaldama tingimusel, et saan nõusse mõne kuulsuse ja ei oota, et mulle selle eest midagi makstakse.
Ajalehtede töökorraldus minu teada küll nii ei käi. Kuidas nad siis oma majavõla ja joomisprobleemidega hakkama saavad?
Teine teade oli Markilt. Ütles, et on õhtul Amnestia-inimeste ja indoneeslastega kinni ja et kas ta võib mulle hiljem Shazzeri juurde helistada ja küsida, kuidas matš lõppes. Seejärel tuli väike paus ja ta lisas: „Ah jaa, Rebecca kutsus meid ja kogu „jõuku” järgmisel nädalavahetusel oma vanemate maamajja Gloucestershire’isse. Mis sa arvad? Helistan hiljem.”
Ma tean täpselt, mida ma arvan. Arvan, et kükitaksin pigem terve nädalavahetuse omaenda vanemate kiviktaimlas ja püüaksin sobitada sõprust vihmaussidega kui et vaataksin, kuidas Rebecca peol Markile külge lööb. Ja miks ta mulle ei võinud helistada?
Mainingiit. Äge mainingiit. Ei mingit kahtlust. Telefon. Kindlasti Mark. Mida ma ütlen?
„Bridget, võta toru, pane käest ära, pane ära. PANE ÄRA.”
Pisut segaduses, võtsin siiski toru. „Magda?”
„Bridget! Tere! Kuidas suusatamine läks?”
„Suurepäraselt, ainult et …” Pajatasin talle kogu loo Rebeccast ja New Yorgist ja eelseisvast peost. „Kohe ei tea, kas peaksin minema või mitte.”
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
