ilmselt veel hommikulgi täis, sest ärkasin selle peale, et kusin riidekapis. Hakkasin pisut murelikult mööda korterit ringi käima, sest mul ei olnud hommikust sitahäda, nagu tavaliselt. Lõhna järgi leidsin pasa raamaturiiuli sahtlist. Mu pask nägi üsna veenev välja, sestap koristasin hunniku kenasti ära. Otsustasin, et enam piiritust ei joo. Õnneks oli mul veel silmanägemine alles.
Päeval sain Kempelist kirja. Olin saatnud mingisse elektrifirmasse oma töösooviavalduse. Nad olid minust huvitatud. Helistasin kohe sinna ja ütlesin, et võiksin hakatuseks oma suvepuhkuse välja võtta. Nemad imestasid, et mis kuradi suvepuhkuse. Selgitasin neile, et kõigis korralikes töökohtades on kombeks suviti puhata. Lisaks teatasin neile, et ma pole nõus tegema mitte mingeid elektrimontööritöid, sest sain kaks aastat tagasi korraliku elektrilöögi. Mu sõber oli ostnud Pattayalt mingi imeliku elektrilise peenisesuurendaja. Hakkasime vindise peaga seda imelüpsimasinat katsetama. Torkasin oma vello masina avast sisse, sõber aga pani stepsli seina. Lendasin selg ees oma viis meetrit elutoast otse vastu esiku seina. Pool minutit ei teadnud ma, kes ma olen, ehkki olin kogu aeg teadvusel. Vinge tunne oli seista, selg vastu seina, munni ümber suitsev juhtmepundar, ja mitte teada, kes ma olen. Kui olin sellest elektrifirma juhatajale rääkinud, tahtis ta mind kohe näha. Tuleb ilmselt minna Kempelisse vähemalt puhkuseraha välja võtma.
Õhtul vaatasin sõbra juures, kuidas Soome Tšehhit lüpsis. Libistasime õlut ja röökisime täiest kõrist, kui värav löödi. Lõpuks röökisime lihtsalt lustist. Enne kustumist tundsin, et kurk oli meeletult valus.
Kolmapäev, 13.5
Sõber helistas hommikul, et ta oli lärmamise pärast korterist välja tõstetud. Lubasin helistada sõbra majavaldajale.
Käisin jälle kasutatud telekat ostmas. Müüja kahtlustas, et teen kasutatud telekatega äri. Küsisin müüjalt, kas ta on kunagi televiisoris olnud. Müüja vastas eitavalt, mispeale ma lõin talle teleka läbi ekraani pähe.
“Nüüd oled,” vastasin ma ja lonkisin järgmisesse telekapoodi.
Lõpuks õnnestus mul leida oma eelarvele vastav telekas. Ainus viga selle juures oli, et seda ei saanud ära kustutada. Tirisin õnnest segasena 28-tollise värviteleka koju. Naaber passis õues, kes uut telekat koju toob. Tassisin teleka sisse külmkapi kastis. Loodetavasti ei viska keegi külmkappi naabri Datsuni katusele.
Mängu täna ei olnud, sestap otsustasin helistada sõbra majavaldajale ja selle väljatõstmise asja korda ajada. Selgitasin valdajale, et 70-ndate alguses oli keegi snoob läinud jalgpallimängu ajal Brasiilias ühes bensiinijaamas telekat sulgema just sel hetkel, kui brasiillased olid väravat löömas. Bensiinijaama tüübid lasid vana sealsamas maha ja vaatasid mängu lõpuni. Brasiilia kohus otsustas hiljem, et snoob oli teinud enesetapu. Seda kuulnud, tunnistas majavaldaja, et lärm oli tegelikult kostnud vist ühest teisest korterist. Majavaldajad on lollid… Sitaks lollid.
Neljapäev, 14.5
Mu telekas töötab üllatavalt hästi, ehkki on mänginud juba kaks ööpäeva järjest. Ma ei tea, kumb oli Tšehhi-matši ajal kuumem, minu pea või telekas. Toppisin pudrumulku rulli majapidamispaberit, et mind ka korterist välja ei tõstetaks. Naaber pani kindlasti imeks, et mis kuradi korin see minu juurest kostab, kui ma üritasin, suu majapidamispaberit täis, Soomele kaasa elada. Torkasin pika nõelaga majapidamispaberitroppi augu, läbi mille sain kõrrega valget veini sisse imeda. Olin pärast matši higisem kui Soome mängijad. Tropp ei tahtnud enam suust välja tulla ja ma olin sunnitud poole paberist alla neelama. Lõpuks mõtlesin, et kui süüa peldikupaberit, kas siis on üldse tarvis perset pühkida.
Reede, 15.5
Hakkas tekkima õige kena pohmell. Olin märkamatult jälle mitu päeva jutti tina pannud ja papp hakkas otsa lõppema. Helistasin sõbrale ja rääkisin unenäost, milles ma oli suur marmorkuul. Hiiglaslik krupjee võttis mu sõrmede vahele ja pani ruletiketta pöörlema. Jäin, üle kere valus, pidama number 20 peale. Sõber ütles, et mul tasub minna kasiinosse ruletti mängima, sest tegu võib olla mu intuitsiooniga. Sain sõbra peale jube vihaseks, et ta mind intuitsiooniks sõimas. Rahunesin alles siis, kui sõber oli mulle põhjalikult seletanud, mis on intuitsioon.
Läksin, kolmsada marka taskus, kasiinosse ja lajatasin kogu summa 20-le. Krupjee pani kuuli veerema ja ma jõllitasin seda hüsteeriliselt. Kuul hüppas ja hüppas, kuni jäi pidama 20 peale!! Vittu, ma võitsin 10 500.00 marka!!!
Suudlesin krupjeed suule ja lahkusin. Õnneks juhtus ta olema naine, kuigi ilmselt oleksin ma teda suudelnud nii või naa. Kobisin kohe Alkosse ja premeerisin end kõige ilusama viinapudeliga, mille ma leidsin. Ostsin Poola viina nimega Chopin. Sitaks ilus pudel… või pudelid, sest ma ostsin neid kakskümmend tükki.
Laupäev, 16.5
Täna oli suur finaal ja mul oli veel kaheksateist kaunist täis pudelit Poola viina! Jätsin teadlikult end juba hommikust umbe joomata, sest tahtsin mängu näha.
Mäng oli täpselt nii kohutav, nagu arvata võis, sest Soome viigivärava tühistamine lõi mul silme eest mustaks. Olin just kahe käega telekast kinni haaramas, kui mulle meenus, mis mu kahe eelmise telekaga juhtunud oli. Kimasin kööki ja viskasin pliidi läbi akna õue. Inimesel on raevuhoos meeletu jõud. Pliit läks aknast alla nagu sitt potist. Põrgulikust raksatusest järeldasin, et pliit ei olnud kukkunud asfaldile. Piilusin ettevaatlikult aknast välja. Ma kahtlustan, et naabril on autos mingi hullult suur magnet, sest pliit räntsatas jälle otse Datsuni katusele. On naabril jälle pisut imestamist.
Tõmbasin end umbjoobesse ja lõikasin kõigist oma atlastest Rootsi ja Kanada välja. Püüdsin saada infotelefonilt Delli-nimelise Kanada kohtuniku numbrit. Delle leidus mitukümmend tuhat, nii et ma otsustasin helistada huupi ühele Dellile Kanadasse. Niikuinii on need seal verepilastajad.
Kanadas oli ilmselt öö, sest telefonile vastas unine hääl. Hakkasin torusse karjuma:
“Good morning, asshole! Your fucking referee kills Finlands win. Is this fucking Mr Dell blind or is he only a Swedish whoremaster?”
Pärast seda lõin toru hargile ja läksin rahulolevalt magama. Tasus ikka vaadata sõnaraamatust, kuidas on inglise keeles hoorajääger.
Pühapäev, 17.5
Kuna kohvi keetmine ilma pliidita osutus võimatuks, otsustasin kohvilaga asendada viina ja veega. Enne pärastlõunast otsustavat finaali kleepisin kõigile rasketele esemetele kodus sildi “EI TOHI AKNAST VÄLJA VISATA!” Pärast mängu kõndisin korteris ringi, hullumeelne läige silmis, ja otsisin, mida passiks aknast välja visata. Õnneks vaatasin juhuslikult enne aknast välja. Naaber oli taibanud, et Soome kaotused toovad alati ta Datsunile kaasa märgatavaid purustusi. Oleksin ma jälle mingi kodumasina välja visanud, oleksin väga haledalt vahele jäänud. Õnneks oli mul veel palju imetoredat raha. Otsustasin minna Rootsi… Kättemaksuretkele.
Esmaspäev, 18.5.1998
Ajas ikka naerma küll, kui õhtused lehed läbi lugesin. Mõni teinegi oli pärast Soome kaotust teleka lendu lasknud.
Ma ei oska hinnata, kas igapäevane Poola viina tinistamine mõjutab kuidagi unesid, aga vahetan vist sellegipoolest marki. Nägin nii kummalist und, et siiamaani on imelik. Mind oli palgatud Ameerika sõjaväebaasi ülemkatselenduriks. Bill Clinton helistas ja kutsus mind enda juurde Valgesse Majja; seal viis ta mu otse oma töökabinetti. Jõudsime lobiseda näiteks Kanada karikal küpsetatud viinerite naksakusest, kui keset viljakat keskustelu palus Bill mind oma töölaua taha istuda.
