ära. Ma laman ta voodil, seljas ainult rinnahoidja ja aluspüksid, ja ta silmitseb mind.
„Te olete väga kaunis, Anastasia Steele. Ma ei suuda ära oodata, kuni ma teie sisse pääsen.”
Püha jumal. Tema sõnad. Ta on nii võrgutav. Ta teeb mu hingetuks.
„Näita mulle, kuidas sa endale naudingut valmistad.“
Mida? Ma põrnitsen teda.
„Ära ole häbelik, Ana, näita mulle,” sosistab ta.
Ma raputan pead.
„Ma ei saa aru, millest sa räägid.” Mu hääl on kähe. Ma vaevalt märkan seda, olles ihast pimestatud.
„Kuidas sa rahulduse saad? Ma tahan näha.“
Ma raputan pead.
„Ma ei saagi,” pomisen ma. Ta kergitab kulme, hetkeks hämmastunud, ja ta silmad tumenevad, ning ta raputab uskumatult pead.
„Hästi, vaatame, mida meil selles suhtes teha annab.” Ta hääl on vaikne, ent selles on väljakutset ning oivalist himurat ohtlikkust. Ta avab püksinööbid ja tõmbab teksased aeglaselt alla, pilk kogu aeg minul. Ta kummardab üle minu ja mul randmetest kinni haarates tõmbab mu jalad kiiresti laiali ja ronib nende vahele voodisse. Ta on nüüd minu kohal. Ma vingerdan suurest ihast.
„Ole paigal,” pomiseb ta, kummardab alla ja suudleb mu reie sisekülge, liikudes suudlustega ülespoole, aluspükste õhukesele pitsile.
Oh … Ma ei suuda paigal püsida. Miks ma ei või liigutada? Ma väänlen ta all.
„Me peame su paigalolemist harjutama, kallis.” Ta liigub suudlustega üle mu kõhu ja surub keele mu nabasse. Ikka ülespoole suundudes katab ta suudlustega mu ülakeha. Mu nahk lõõmab. Ma olen õhevil, mul on korraga liiga kuum ja liiga külm, ning ma küünistan lina enda all. Ta heidab mu kõrvale ja ta käed liiguvad mu puusale, edasi vöökohale ja sealt rinnale. Ta vaatab mind üksisilmi ning ta ilmest ei saa midagi välja lugeda. Ta võtab ühe mu rinna õrnalt pihku.
„Sa sobid mu pihku ideaalselt, Anastasia,” pomiseb ta ning pistab nimetissõrme mu rinnahoidjasse ja tõmbab selle õrnalt alla, vabastades rinna, aga kausikese alumine traat ja kangas tõstavad selle jälle üles. Ta sõrm liigub mu teise rinna juurde ja kordab sedasama. Mu rinnad paisuvad ja rinnanibud kõvenevad ta ainitise pilgu all. Ma olen oma rinnahoidja kammitsas.
„Väga kena,” sosistab ta tunnustavalt ja mu nibud kõvenevad veelgi.
Ta puhub väga õrnalt ühele neist ja ta käsi liigub teise rinna juurde ning pöial rullib nibu, seda venitades. Ma oigan, tundes häbemetipus magusust. Ma olen nii märg. Oh palun, anun ma sisemiselt, ja mu sõrmed pigistavad lina üha kõvemini. Ta huuled on mu teise nibu lähedal ja kui ta seda sikutab, tõmbun ma krampi.
„Vaatame, kas sa saad niimoodi orgasmi,” sosistab ta, jätkates oma aeglast sensuaalset rünnakut. Mu nibud on ta nobedate ägedate sõrmede ja huulte meelevallas ning kõik mu närvilõpmed on põlema süüdatud ja terve mu keha halab magusas agoonias. Ta lihtsalt ei jäta järele.
„Oh … palun,” anun ma, heites pea selga, suu lahti, ning ma oigan ja mu jalad jäigastuvad. Püha taevas, mis minuga toimub?
„Lase minna, kallis,” pomiseb ta. Mu nibu on ta hammaste vahel ning ta pöial ja sõrm tirivad kõvasti, ja ma kukun ta käte vahel kokku, nii et mu keha tõmbleb ja laguneb tuhandeks tükiks. Ta suudleb mind sügavalt ja ta keel mu suus summutab mu karjed.
Oh taevas. See oli vapustav. Müüd ma tean, miks seksimisest nii suurt numbrit tehakse. Ta vaatab mind üksisilmi, huulil rahulolev naeratus, ja kindlasti on selles tänulikkus ja vaimustus.
„Sa oled väga tundlik,” ütleb ta tasa. „Sa pead õppima seda kontrollima ja kindlasti on väga mõnus sulle seda õpetada.” Ta suudleb mind jälle.
Mu hingamine on orgasmist välja tulles ikka veel katkendlik. Ta käsi liigub alla mu vöökohale, puusadele, ja seejärel võtab pihku mu salakoha … Jessas. Ta sõrm libiseb peene pitsi alla ja teeb aeglasi ringe – seal. Ta sulgeb hetkeks silmad ja ta hingamine katkeb.
„Sa oled nii meeldivalt märg. Jumal küll, ma tahan sind.” Ta torkab sõrme mulle sisse ja ma karjatan, ja ta teeb seda ikka ja jälle. Ta hellitab mu kliitorit, ja ma karjatan jälle. Ta tõukab sõrme mu sisse üha kõvemini ja kõvemini. Ma oigan.
Äkki tõuseb ta istukile, tõmbab mul aluspüksid jalast ja viskab põrandale. Kui ta bokserid alla tirib, vabaneb kõvastunud peenis. Ohh … Ta küünitab voodi kõrval asuvalt laualt fooliumpakikest võtma ning tuleb siis tagasi mu jalgade vahele, tõmmates need rohkem laiali. Ta kummardab alla ja rullib kondoomi oma pikale peenisele. Oh ei … Kas see mahub sisse? Kuidas?
„Ära muretse,” ütleb ta tasa, minult pilku pööramata. „Sina lähed samuti suuremaks.” Ta kummardab alla, käed kummalgi pool mu pead, ja siis on ta mu kohal ja vaatab mulle otse silma, hambad ristis, silmad põlemas. Ma märkan alles nüüd, et tal on särk seljas.
„Tahad sa tõesti seda teha?” küsib ta õrnalt.
„Palun,” anun ma.
„Tõsta põlved üles,” kamandab ta ja ma kuuletun kiiresti. „Ma hakkan teid nüüd keppima, preili Steele,” pomiseb ta, pannes oma peenise mu tupeava juurde. „Kõvasti,” sosistab ta ja raiub end minusse.
„Aaaaa!” kisendan ma, tundes kummalist pigistavat tunnet, kui ta läbi mu neitsilikkuse tungib. Ta jääb paigale, silmitsedes mind pingsalt, ning ta silmad säravad võiduekstaasist.
Ta suu on kergelt avatud ja ta hingab raskelt. Ta oigab.
„Sa oled nii pinges. Kas kõik on korras?”
Ma noogutan, silmad pärani, käed ta käsivartel. Ma olen tulvil ta riista. Ta on paigal, lastes mul kohaneda selle tungiva, kõikehaarava tundega, et ta on mu sees.
„Ma hakkan nüüd liigutama, kallis,” ütleb ta hetke pärast tasa, hääles pinge.
Oh.
Ta tõmbab peenise nii oivaliselt aeglaselt tagasi. Ta sulgeb silmad ja oigab, ning tõukab riista siis uuesti minusse. Ma karjatan teist korda, ja ta jääb paigale.
„Veel?” sosistab ta kähedalt.
„Jah,” hingeldan ma. Ta teeb seda veel kord ja peatub siis jälle.
Ma ägan, mu keha võtab ta vastu … Oh, ma tahan seda.
„Jälle?” küsib ta.
„Jah.” See on palve.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно
