leitud lakikübemetega. Rikkumata kuul, mis avastati basseinist. Ballistikalabori raport, mille järgi kuul klappis püssi toruga. Teine raport, mille järgi padrunikest klappis kestaheitjaga. Lollikindel värk. Asi lahendatud.
„Okei, aitab,” ütles Reacher.
„Tase, mis?” küsis Bellantonio.
„Parim, mida olen näinud,” vastas Reacher.
„Etem kui saja pealtnägija tunnistus.”
Reacher naeratas. Kuriteopaigauurijate lemmikväljend.
„Kas siin on midagi, millega te rahul ei ole?” päris ta.
„Mulle meeldib kõik,” ütles Bellantonio.
Reacher piidles oma peegelpilti Dodge’i tumedaks toonitud aknal. Mustal klaasil paistis tema uus särk hallina.
„Miks Barr liikluskoonuse maha jättis?” küsis ta. „Selle oleks võinud hõlpsasti kaubiku tagaruumi visata.”
Bellantonio vaikis.
„Ja miks ta parkimise eest maksis?” jätkas Reacher.
„Ma olen kriminalist,” ütles Bellantonio. „Mitte psühholoog.”
Nüüd tuli Emerson tagasi ja seisatas läheduses, Reacheri alistumist oodates. Reacher andis kõhkluseta alla. Ta vahetas nendega käepigistuse ja õnnitles neid eduka juurdluse puhul.
Ta jalutas tagasi, ühe kvartali põhja poole ja neli kvartalit itta, seades sammud kiirteesilla alt mustast klaasist tornhoone juurde. Kell oli viis läbi ja päike paistis selja tagant. Ta jõudis väljakule ja nägi, et purskkaev töötab endiselt ning basseini on lisandunud tolli jagu vett. Ta möödus NBC embleemist, sisenes ja sõitis liftiga üles. Ann Yanni ei andnud näole. Valmistus ehk kella kuuesteks uudisteks.
Ta leidis Helen Rodini pruugitud kirjutuslaua tagant.
„Vaadake mulle silma,” ütles ta.
Helen vaatas.
„Valige ise klišee,” lausus Reacher. „Tõendid on raudkindlad, vettpidavad, kuldaväärt. Pihtas-põhjas.”
Helen vaikis.
„Kas te näete mu pilgus kahtlust?” küsis mees.
„Ei,” ütles Helen. „Ei näe.”
„Nii et hakake psühhiaatritele helistama. Kui soovite.”
„Tal on õigus kaitsele, Reacher.”
„Ta rikkus reegleid.”
„Teda ei saa lihtsalt ära lintšida.”
Reacher viivitas. Noogutas siis. „Psühhiaater peaks mõtlema sellele parkimisautomaadile. Kümne minuti eest ei maksa ometi ka need, kes ei kavatse inimesi tulistada. See tundub mulle veider. Nii seadusekuulekas, kas pole? Paneb kogu sündmusele mingi seadusekuulekuse pitseri. Võib-olla oli ta seekord tõesti hull. Teate küll, ei andnud endale aru.”
Helen Rodin tegi ülestähenduse. „Ma mainin seda tingimata.”
„Kas tahate õhtusöögile minna?”
„Me oleme vastaspooltel.”
„Lõunal me ju käisime.”
„Ainult sellepärast, et ma tahtsin teilt midagi.”
„Tsiviliseeritult võime ikkagi käituda.”
Naine raputas pead. „Ma söön õhtust koos isaga.”
„Ka tema on vastaspoolel.”
„Ta on minu isa.”
Reacher vaikis.
„Kas politseinikud olid viisakad?” küsis Helen.
Reacher noogutas. „Üsna vastutulelikud.”
„Vaevalt nad teid nähes rõõmustasid. Nad ei taipa, mida te siin õieti teete.”
„Neil pole muretsemiseks põhjust. Tõendid on suurepärased.”
„Otsus võtab veel ilmatuma aja.”
„Otsus langes reedel kell viis. Lõplikult.”
„Pärast õhtusööki võime ehk klaasikese juua,” ütles Helen. „Kui ma õigel ajal tulema pääsen. Siit kuus kvartalit põhja pool on üks spordibaar. Enam-vähem ainuke koht, mis esmaspäeva õhtuti avatud. Ma astun läbi ja vaatan, kas olete seal. Aga ma ei saa midagi lubada.”
„Mina ka mitte,” lausus Reacher. „Võib-olla olen hoopis haiglas ja tõmban seinast masinaid, mis James Barri elus hoiavad.”
Ta sõitis liftiga alla ja leidis Rosemary Barri fuajees ootamas. Küllap oli too äsja haiglast tagasi jõudnud, üles helistanud ja Helen Rodinilt kuulnud, et Reacher on teel alla. Niisiis jäi Rosemary ootama. Ta kõndis närviliselt ringi, ühest seinast teise, liftišahtide ja välisukse vahet.
„Kas me võiksime rääkida?” küsis ta.
„Õues,” vastas mees.
Reacher juhatas ta uksest välja ja üle väljaku basseini lõunaseina äärde. Bassein täitus pikkamisi. Purskkaev pladises ja sulises. Reacher võttis istet samas kohas kus ennegi, leinaseaded jalgade juures. Rosemary Barr seisis ta ees, näoga tema poole, väga lähedal, pilk tema omas kinni, ega vaadanud lilli, küünlaid ja fotosid.
„Te peate mõtlema erapooletult,” ütles Rosemary.
„Pean või?” kostis Reacher.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
