mõte on ühendada endas kõigi seisuste voorused. Isand peaks olema nutikam kui tark, loovam kui„vaba rahva” liige, kavalam kui kaupleja, ettevõtlikum kui merelkäija, julgem kui nomaad, töökam kui käsitööline, visam kui talupoeg. Võib-olla on see saavutamatu ideaal, aga selleks, et inimesi juhtida, peab selle poole vähemasti püüdlema. Mis juhtuks, kui isandaseisus ei valitseks enam ühiskonda?”
„Sel juhul tuleks kaos ja anarhia,” pakkusin välja isand Rrafšh Dörrëräšhile sobiliku vastuse.
„Kaos ja anarhia ei kestaks kaua. Peagi hakkaks valitsema raha, nagu on välisilmas. Nad ise arvavad, et neil valitseb rahvas, aga see pole tõsi. Meil arvavad paljud, et seal valitsevad hoopis masinad ja robotid. Ka see on vale.
Väljaspool Tema Tähehiilguse valdusi on tegelikult ainult üks valitseja – raha. Välisilma valitsevad suurkorporatsioonid ja nende kasum. Rahal ei ole ideaale. Raha taotleb ainult üht – veelgi rohkem raha. Seepärast ongi raha võim ohtlik.
Ma ei tea ühtegi head või tasakaalustatud ühiskondliku korra mudelit, aga monarhia ja seisuslik kord näivad olevat parimad kõigest sellest halvast, mille vahel on üldse võimalik valida.”
„Kust te teate, mis välisilmas toimub?”
„Mu esivanemate seas on välisilmlane nagu teilgi, ainult palju lähemast ajast. Mu vanaema vaarisa teenis nende impeeriumi relvajõududes. Tal oli seal kummaline auaste, kõrgem kui alamsõjapealik, aga mitte päris sõjapealik.”
See esivanem sai olla ainult föderaalsete relvajõudude kolonel.
„Kuidas ta siia sattus? Kas ta deserteeris?” pärisin ettevaatlikult.
„Ükski meie koja emand ei oleks ilmaski valinud abikaasaks desertööri,” vastas isand Cerën Orianë hääletooniga, mis väljendas ülimat põlgust.
„Andestage, isand,” taipasin viivitamatult vabandust paluda.
„Suures Kosmesesõjas osales üle saja tuhande meie vabatahtliku. Mu vanaema vaarema oli ka nende hulgas. Sõja lõpupoole loodi Gort Ashryni ja Bangyan Nelja vahele isegi portaaliühendus, aga vaid vähesed tulid tagasi. Hukkunute hinged jäid lõksu kaugetele planeetidele.”
Mul ei olnud vaja imestust teeselda, kui oma ssérallërile otsa vaatasin.
„Lõppude lõpuks on ka välisilmlased inimesed. Ära usu, kui sulle räägitakse, et meie targad on kõik tsivilisatsiooni saavutused välja mõelnud. Oleme vaid kopeerinud ja järele teinud seda, mis meie vabatahtlikud Suurest Kosmosesõjast kaasa tõid. Ilma selleta ei oleks meil olnud võimalik relvajõude ja sõjatööstust moderniseerida,” kinnitas isand Cerën Orianë.
„Kuninglikus Kojas ei ole sellest kunagi juttu olnud.”
„Kuninganna Alcallendë, Kolmekümne Neljas Omanimeline, oli keelanud oma alamatel Suures Kosmosesõjas osalemise. Samal päeval, mil kolmkümmend kaks tuhat ellujäänut Gort Ashrynile tagasi jõudsid, heideti nad elu lõpuni seisusest välja. Kolme ja poolt tuhandet välisilmlast, kes nendega kaasa tulid, ei arvatud kunagi kuninganna alamate hulka. Keegi ei taha enam seda eksitust meenutada.”
„Eksitust?” segasin isanda jutule vahele.
„Kuninganna Alcallendë, Kolmekümne Kuues Omanimeline, tunnistas hiljem oma eelkäija viga. Kuninglik Nõukogu polnud Suure Kosmosesõja suhtes pädev ja andis Tema Tähehiilgusele halba nõu. Inimliku rumaluse eest pole ükski riigikord kaitstud.”
„Mis teie esivanematest siis sai?”
„Nad läksid Gort Ashryni pärismaalaste juurde. Kõik Suurest Kosmosesõjast eluga tagasitulnud asusid elama Ongašhrai saarele. Kuhu mujale oleks neil olnud minna?
Mu vanaema vaaremast sai pärismaalaste ülemsõjapealik. Kogu elu jooksul ei abiellunud ta ühegi teise mehega peale oma välisilmlasest abikaasa. Välisilmlastel on kummaline komme, et igal naisel tohib olla ainult üks mees.
Sa kurtsid, et oled kukkunud seisuste vahele. Mu vanaema vaarisa oli seisuseta mees, ometigi sai temast suur sõjapealik, kelle juhtimisel pärismaalased purustasid Kuningliku Koja väed ning sundisid Tema Tähehiilgust kuninganna Alcallendët, Kolmekümne Viiendat Omanimelist, tunnistama nende tavaõiguse kuningliku seadusega võrdseks.”
„Isand, kui lubate, kuidas oli teie auväärse esivanema nimi?”
„Tema tõelist nime teatakse ainult meie perekonnas, sest abielludes võttis ta loomulikult oma abikaasa ja meie koja nime. Rrafšh, sul ei ole vaja seda teada. Milleks sa seda küsid? On asju, millest isegi ssérallër ei saa rääkida.”
Väline sarnasus oli õhkõrn, peaaegu olematu, ometigi ei saanud mu otseteadvus eksida.
Välimarssal Tian Guani kloonimise üle oli kuuenda maailmasõja alguses toimunud Senatis koguni hääletus. Hirm Suure Diktaatori varju ees oli suur, kuid sõja vajadused kaalusid selle üles.
Isand Cerën Orianë esivanem ei võinud olla Tian Guan I, sest too oli langenud noore õppursõdurina. Viimane märge, mis Tian Guan II kohta MILNETis leidus, rääkis sellest, et ta oli ülendatud vahetult enne sõja lõppu koloneliks, kuna tõusis enesekaitsejõudude diviisiülemaks. Ta oli siis kõigest kahekümne üheksa aastane. Pärast seda tema jäljed haihtusid. Kolonel Tian Guan II oli mees ilma surmadaatumita.
Järelikult oli tal lastud minna, lahkuda mitte ainult föderaalarmeest, vaid ka Maa Föderatsiooni piirest. Kolonel Tian Guan II oli nähtavasti selleks presidendilt eriloa saanud. Ta oli vahetanud kõik, mis tal oli, isegi oma nime, ühe naise armastuse vastu. Kõik selle võrrandi tundmatud asetusid oma kohtadele.
Tal lasti minna, kuna sõda oli läbi. Rahu ajal polnud nii ohtlikku meest enam vaja. Nüüd mõistsin ka seda, miks Tian Guan IV oli saanud välimarssaliks ja relvajõudude juhatajaks. President Dong Yuan oli nähtavasti oletanud, et piisab tema määramisest ametikohale, ja sõda ongi võidetud.
„Rrafšh, on aeg anda sulle ssérallëri nõuanne. Isand Äilën Selandë kogenud vastane. Ära teda alahinda. See oleks suur viga.
Väljakutsuja siseneb areenile valge sissekäigu kaudu. Kohe, kui heerold on teie kahevõitluse välja kuulutanud, mine areenile. Ära unusta kummardamast kesktribüüni suunas, kus istub lääniisand.
Pane noad maha ja ütle: „Ma võtan oma surmaväljakutse tagasi juhul, kui isand Äilën Selandë LXXXIV vabandab avalikult Tema Tähehiilguse ees!”
Sa lubasid tema emale, et ei tapa teda. Selle sammuga oled sa oma lubaduse täitnud. Kui isand Äilën Selandë on vähegi mõistlik mees, siis ta vabandab. Kuninganna ees vabandamine ei riiva isanda au. Sel juhul on naise au puudutav tüliküsimus leidnud lahenduse ning asi piirdub tavalise käsitsivõitlusega.
Kui ta on nii rumal, et ei nõustu vabandama, võta noad ja võitle, aga ära teda tapa. Võida ja andesta talle. Sel juhul jääb nende koda sulle võlgu teene, mille peavad hüvitama koja emandad. Ühel päeval võib sellel auvõlal olla hindamatu väärtus.
Anna talle ainult enne hea keretäis. Purusta tal nii palju luid, nagu vähegi saad, aga ära kordagi pähe löö. Kümmetuhatkonnaülem on isand Äilën Selandët kaks korda manitsenud, et ta ei noriks ilmaasjata tüli, aga ta pole nõuandeid kuulda võtnud. Neid, keda sõnad ei õpeta, õpetab ainult valu.
Kui ta peaks sind uuesti kogu areeni ees solvama, ei jää sul üle muud, kui tal kõri
