Metshaldja päevik. Mari Metsallik
Чтение книги онлайн.
Читать онлайн книгу Metshaldja päevik - Mari Metsallik страница 9
Kui nopime peenralt maasikaid või õunapuult tema vilju, kiirgame tänulikkuse õnnistust maasikataimedele või siis puudele – ja nad tunnevad seda. See annab neile jõudu ning kindlustab tugeva ja maitsva saagi ka järgnevateks aastateks. Kui puud ja taimed ei tunne inimese õnnistust, jäävad nad nõrgaks ning kasvatavad järjest kehvema kvaliteediga vilju. Kui nad ei tunne inimest, kes nende vilju nopiks ning neid tänutundega õnnistaks, mõtlevad nad, et nende vilju pole tarvis. Inimene käib turul ning annab oma tänutunde hoopis müüjale.
Kui me tarbime toitu, mis on saadud vägivaldselt – näiteks lihatooteid, mis pärit loomadelt, kes on elanud ja surnud väga piinarikkalt –,siis toome need kannatused ka enda ellu. Kui sööme teravilja, mille tootmine on looduse tasakaalu paigast löönud, lööb see paigast ka meie keha tasakaalu. Kui sööme geneetiliselt muundatud toitu, muudame ka enda geneetikat. Samal ajal – kui sööme harmoonias kasvanud toitu, toome harmooniat ja päikesevalgust ka enda ellu.
Algselt olid kõikide loomade kingitud piim ja munad inimese vibratsioonidega täiuslikus kooskõlas. Piima tarvitati mitte toiduks, vaid ravimiks, ning alati veega lahjendatuna, kuna loomapiim on inimesele ka väikeses koguses liiga rammus. Kits on loom, kes sööb takjaid, nõgeseid ja võililli ning tema piim on täiuslik. Kitsepiim suudab ravida kõiki haigusi, kui seda tarvitada õigesti ning väikeses koguses. Lehmad kehastusidki kõigepealt Maale inimestele piima andma, nende piima vibratsioon oli täiuslikus kooskõlas inimeste vibratsiooniga. Piim on hea näide toiduainest, mis toorena ja värskena (väikeses koguses) on tervendav, aga kuumutatuna muutub kahjulikuks.
Värske kitsepiim on soe palsam, mis paitab kogu keha ja pakub erakordset helluse ja turvalisuse tunnet, tema hea energia ravib kehas kõiki haiguseid. Samuti on ta väga naiselik toiduaine – naistel on üldse piimatoodetega intiimne ja isiklik suhe. Naised saavad piimatoodete kaudu toetust oma naiselikkuse energiale. Samuti on piim naise jaoks tähtsal kohal iludusvahendina. Värsket sooja kitsepiima võiksid naised määrida oma näole, kehale ning juustele, teha sellest vanne kehale või näiteks kätele, masseerides sõrmi ja küüsi sooja piima sees. See on kehale erakordne toit ja niisutus. Palsamina mõjub piim juustele, lisades neile siidist pehmust.
Kahjuks jäävad värskelt lüpstud piim ning vabaduses ja päikese käes elavate kanade munad tarbijale ühe harvemaks nähtuseks ning need on asendatud poes müüdava pastöriseeritud piima ja tööstuslike, väga kehva tervisega kanade munadega. Selliselt rikutud toiduained on meie tervisele pigem kahjulikud – toodavad organismis lima, ummistavad veresooni ning hävitavad südant. Kuumus rikub toidu ja kõiki selliseid tooteid tuleks oma tervise huvides vältida.
Väga tervendavalt mõjuvad meile hooajalised kodumaised puuviljad ja marjad, mida saame noppida otse puu otsast või põõsast, korjata puude alt. Võime vabalt toituda ainult nendest energiarikastest andidest, tundmata millestki puudust. Inimestele, kes on harjunud rohkem küpsetatud ja raskema toiduga, mõjub ka lühiajaline ainult puuviljadest toitumine väga tervendava ja taastava paastuna. Need, kes on juba organismi puhastanud ja harjunud kergema toiduga, tunnevad puuviljades ära oma liigiomase põhitoidu. Mida enam tõuseb meie vibratsioonitase, seda kergemat, vitamiinirikkamat, värvilisemat ja meie kehale kasulikumat toitu me hakkame valima. Ka inglid paluvad meil valida puhast taimetoitu, et meie keha muutuks kergemaks ja õhulisemaks ning saaksime seeläbi paremini vastu võtta ka nende sõnumeid ja abi. Puuviljatoitlus ravib keha, sest eemaldatud on haiguste üks peapõhjuseid – vale toitumine. Paranemine algab ainult põhjuse eemaldamisest. Puuviljamahlad lahustavad seisnud limamasse ning juhivad need kehast välja.
Oma füüsilise keha toitmiseks ei ole vaja mitte üksnes füüsilist toitu – ma olen avastanud keha toitmiseks väga erinevaid viise. Maailma algses paradiisiaias kasvas külluslikult erinevaid taimi ja vilju, inimene võis neid süüa, kui vaid soovis. Ma ei usu, et Jumal lõi inimese keha kuidagi sõltuvaks. Ma arvan, et Jumal lõi erivärvilised ja – lõhnalised viljad inimesele nautimiseks, aga mitte keha ainsaks toitmisviisiks. Ma arvan, et Jumal lõi lillede lõhna ja õhus lahustuva õietolmu keha hellitamiseks, aga mitte ainsaks toitmisviisiks. Ma arvan hoopis, et Jumal lõi inimese keha iseennast ülalpidavaks ja isetaastuvaks, sõltumatuks. Sellisel viisil saab inimene nautida oma tõelist energiapotentsiaali ja jõudu ning tõelist mõtete vabadust.
Eeterlikud õlid on lõhnad, mis toidavad ja tervendavad keha, aga mitte ainult: nad ka tugevdavad hinge ning kiirendavad ja puhastavad meie mõtteid. Nende olemasolust annab aimu lõhn.
Kolm aastat tagasi jalutasin sügisese looduse maalilisust imetledes mööda varemkäimata metsarada, kui järsku tundsin erakordselt magusat lõhna. Pehme tuul oli minuni kandnud magusad eeterlikud õlid. Õhk oli neist küllastunud ja ma kõndisin kui läbi aroomipilve de. Selle järgi minnes jõudsin väikesele aasakesele, mille keskel kasvas uhke õunapuu. Kuigi ta oli metsik, ei olnud tema oksad kasvanud väga tihedaks ega takistanud päikesevalgusel võrasse siseneda. Ja need viljad! Need olid parimad, mida ma eales maitsnud olen! Õunad ei olnud väikesed ja kõvad, nagu metsikutel õunapuudel tavaliselt on, vaid rusikasuurused ning tervisest pakatava roosaka jumega. Sirutasin käe ühe vilja järele ning vaevalt olin seda sõrmedega puudutanud, kui see üliküps armastuse vili mulle ise pihku kukkus. Ta oli päikesest veel soe ja tema läbikumava koore all tunnetasin mahlasooni jooksmas. Juba käes hoides tundsin tema erakordselt tugevat tervendavat energiat ning ta lõhnas hullutavalt. Ühest õunakesest lõhnas terve ümbruskond – nii palju sisaldas ta eeterlikke õlisid! Võtsin temast väikese ampsu ning õunast jooksid soojad ja magusad mahlanired mööda mu käsi alla. Õuna maitse oli erakordne ja alatiseks meeldejääv. Üks selline õun täitis kõik mu vajadused väga pikaks ajaks ning see kogemus näitas, milline võiks olla Tõeline Paradiisiaialik Toit.
Kõige kasulikum toit inimesele on selline, milles on rikkalikult neidsamu tervendavaid eeterlikke õlisid. Need on viljad, mis on söödud vaid mõni hetk peale puult korjamist või taime murdmist. Viljad, mis on küpsenud värskes õhus, saanud tunda päikese kuuma puudutust, jahutavat tuult ja juua sooja kosutavat vihma. Mis on saanud ka tunda janu päevadel, kui taevas on pilvitu ja muld on kuiv ning võidelnud elu eest päevadel, kui päikest justkui polekski ja vihma sajab liiga palju. See kõik tugevdab ja karastab vilju ja taimi. Oma elu ja tervise eest võideldes tekivad neis mitmed lisaained, mis mõjuvad inimesele hästi. Nad on tugevamad kui viljad, mis kasvavad kasvuhoones, kaitstuna liigse külma ja vihma eest ning mis saavad vett iga päev mingil kindlal kellaajal. Sellised taimed ei pea pingutama, nad muutuvad laisaks nagu inimesed, kelle eest kõik ära tehakse.
Aga viljad, mis on kasvanud ise ja tundnud end suures looduses vabana, on täis eeterlikke õlisid ja seega väga tervendavad ja energiarikkad. Eeterlik õli on taimeessents, tema hing. Ka inimese hing lõhnab meeldivalt. Eeterlikud õlid sisaldavad taime elu alal hoidvaid omadusi ja just neid omadusi kasutatakse tervendamiseks. Hea lõhn mõjutab otseselt inimese tundeid ja suunab mõtlema armastusest ja headusest. Lille nuusutades ei mõtle keegi halba.
Soovitan alati tarbida loomulikke, Looja loodud vilju ja eelistada neid inimese aretatule. Jumal lõi imelised viljad, et me võtaksime need toiduks ja looksime nendest omakorda midagi imeilusat, mis oma lõhna ja välimusega meie meeli köidab ja hellitab. Igal viljal looduses on oma ülesanne, mis teist tasakaalustab ja toetab ning selles harmoonias inimese keha täiuslikult toidab. Kui inimesed hakkavad looma laborites puuvilju ja aretama mutante, muutuvad nad ka ise mutandiks. See lõhub looduse ja inimkeha harmooniat, takistades selle positiivset arengut.
Tervendavad eeterlikud õlid sisalduvad ka jookides, aga ainult sellistes, mis on värsked
1