lõpuks arsti juurde pääsed. Lähitulevikus saad lihtsalt minna seinaekraani juurde ja rääkida robottohtriga. Sul on võimalik muuta nähtava robottohtri nägu ja isegi iseloomu. (Selle asemel et kurta vastumeelse arsti iseloomu üle, saad nupuvajutusega muuta tema iseloomu enda vajaduste kohaseks.) Ekraanil olev sõbralik kuju esitab rea lihtsaid küsimus: Kuidas sa end tunned? Kust valutab? Kui tihti tunned valu? Vastuse valid iga kord lihtsa kogumi hulgast. Vastama ei pea klaviatuuril, vaid sõnade või käeliigutustega.
Iga vastus toob omakorda kaasa järgmise küsimustekomplekti. Pärast sellist küsimustikku suudab robottohter panna diagnoosi, tuginedes maailma arstide parimatele kogemustele. Robottohter analüüsib ka su vannitoast, riietelt ja mööblilt võetud „proove“, mis on saadud pidevalt tervist seiravate DNA-kiipide abil. Robot võib paluda sul oma keha skaneerida kaasaskantava MRT-skanneri abil, mille tulemusi analüüsivad siis superarvutid. (Sellise heuristilise programmi algeline versioon on juba olemas, nimega WebMD, kuid see pole kuigi nüansseeritud ega suutlik.)
Sel moel saab lahendada suure hulga probleeme ilma pärisarsti juurde minemata, mis kergendab oluliselt tervishoiusüsteemi koormust. Kui häda on tõsine, soovitab robottohter minna haiglasse, kus arstid saavad pakkuda intensiivset ravi. Kuid isegi seal näed sa tehisintellktiprogramme, ASIMO-sarnaste robot-medõdede kujul. Need medõed ei ole täielikult intelligentsed, kuid suudavad liikuda ühest haiglaruumist teise, manustada patsientidele vajalikke ravimeid ja hoolitseda patsientide vajaduste eest. Need võivad liikuda põrandale pandud rööbastel või ka iseseisvalt nagu ASIMO.
Üks juba olemasolev robotõde on RP-6 mobiilne robot, mida kasutatakse haiglates, näiteks UCLA meditsiinikeskuses. Põhimõtteliselt on tegu rullikutel liikuva mobiilse arvuti peal oleva teleekraaniga. Ekraanil näed päris arsti, kes võib olla kilomeetrite kaugusel. Roboti peal on kaamera, mis võimaldab arstil näha sama, mida näeb robot. Seal on ka mikrofon, nii et arst saab patsiendiga suhelda. Arst saab robotit kaugelt juhtkangiga juhtida, patsientidega suhelda jne. Kuna USAs võetakse aastas intensiivraviüksustesse viis miljonit patsienti, kuid kriitiliselt haigete patsientide ravimiseks on kvalifitseeritud ainult 6000 arsti, võivad sellelaadsed robotid leevendada esmaabis valitsevat tervishoiukriisi, kus ühel arstil on liiga palju patsiente. Tulevikus võivad sarnased robotid muutuda autonoomsemateks, olles võimelised omal käel navigeerima ja patsientidega suhtlema.
Selle tehnoloogia üks eestvedajaid maailmas on Jaapan. Põhjus, miks Jaapan nii palju raha robotitele kulutab, on just seesama: leevendada saabuvat kriisi meditsiinis. Tagasi vaadates ei ole mitmel põhjusel üllatav, et Jaapan on üks juhtivaid robootikariike. Esmalt, shinto usundi kohaselt usutakse, et elututes objektides elutsevad vaimud. Isegi mehaanilistes objektides. Läänes võivad lapsed roboteid nähes hirmust karjuma hakata, eriti kui ollakse näinud nii palju filme märatsevatest tapamasinatest. Kuid Jaapani lastele on robotid otsekui mänguhimulised ja abivalmis vaimusugulased. Jaapanis on tavaline, et kaubamajades tervitavad sisenejaid robotid-administraatorid. Õigupoolest asub 30 protsenti maailma robotitest Jaapanis.
Teiseks seisab Jaapan silmitsi demograafilise košmaariga. Jaapan on kõige kiiremini vananev riik maailmas. Sünnikordaja on langenud hämmastava 1,2 lapseni pere kohta ning sisseränne on tühine. Mõned demograafid on väitnud, et oleme tunnistajaks aegluubis rongiõnnetusele. Üks demograafiline rong (vananev elanikkond ja langev sündide arv) põrkab õige pea kokku teisega (madal sisseränne). (Sama rongiõnnetus võib viimaks juhtuda ka Euroopas.) Seda tuntakse kõige teravamalt meditsiinis, kus ASIMO-laadsed robotid võivad olla üpris kasulikud. Robotid nagu ASIMO oleksid ideaalsed täitma haiglates lihtsamaid ülesandeid nagu ravimite toomine, patsientidele rohtude manustamine ja nende ööpäevaringne jälgimine.
MODULAARSED ROBOTID
Sajandi keskpaigaks võib meie maailm olla roboteid täis, kuid me ei pruugi seda isegi märgata. Seda seetõttu, et suurem osa robotitest ei ole ilmselt inimese kujuga. Need võivad olla pilgu eest varjatud, olla mao-, putuka- või ämblikukujulised, ning täita ebameeldivaid, kuid vajalikke ülesandeid. Need on modulaarsed robotid, mille kuju saab ülesandest sõltuvalt muuta.
Mul oli võimalus kohtuda modulaarsete robotite ühe pioneeriga, Wei-min Sheniga Lõuna-California ülikoolist (USC). Tema mõte on luua pisikesed kuubikujulised moodulid, mida saab legoklotsidena vahetada ja soovi järgi ümber paigutada. Tema nimetab neid „polümorfseteks robotiteks“, kuna nende puhul on võimalik muuta kuju, geomeetriat ja talitlust. Tema laborisse astudes nägin kohe erinevust tema ning Stanfordi ja MITi lähenemise vahel. Väliselt meenutavad mõlemad laste unelmate mängumaja, kus kõikjal on kõndivad ja rääkivad robotid. Stanfordi ja MITi tehisintellekti laboreid külastades nägin laia valikut „robotmänguasju“, milles on kiip ja millel on mõningane intellekt. Tööpingid on täis robotlennukeid, helikoptereid, veoautosid, putukaid, kõigil kiip sees, kõik autonoomse liikumisvõimega. Iga robot on isetoimiv üksus.
Eri tüüpi robotid: STAIR, LAGR, modulaarsed robotid, KISMET.
Kuid USC laborisse astudes näed midagi hoopis teistsugust – seal on palju kaste kuubikujuliste moodulitega, igaüks mõõdus umbes viis sentimeetrit, mida saab omavahel kokku panna või osadeks võtta ning luua erinevaid loomasarnaseid olevusi. Saab teha ussina lookleva mao. Või rõngaid, mida saab võruna veeretada. Siis saab neid kuupe väänata või Y-kujuliste liigenditega omavahel kokku panna, luues täiesti uue kogumi seadmeid, mis meenutavad kaheksajalgu, ämblikke, koeri või kasse. Kujutlege nutikat legokomplekti, mille iga klots on intelligentne ja suuteline end seadma mistahes konfiguratsiooni.
See oleks kasulik tõkete läbimisel. Kui ämblikulaadne robot liigub kanalisatsioonis ja kohtab seina, otsib see esmalt seinas pisikese augu ja võtab end siis tükkideks lahti ning läheb tükkide haaval läbi augu ning teisel pool paneb end jälle kokku. Seega oleksid modulaarsed robotid suutelised jagu saama suuremast osast takistustest.
Need modulaarsed robotid võivad mängida üliolulist rolli meie laguneva taristu parandamisel. Näiteks kukkus 2007. aastal kokku Mississippi jõe sild Minnesotas, tappes 13 ja vigastades 145 inimest; tõenäoliselt seetõttu, et sild oli vananenud, ülekoormatud ja konstrueerimisvigadega. Kõikides osariikides on ilmselt sadu selliseid „ootevalmis õnnetusi“. Kõikide sildade lagunemise pidev jälgimine ja kestvad hooldustööd maksavad aga liiga palju. Siin võivad appi tulla modulaarsed robotid, kes jälgiksid vaikselt meie sildu, teid, tunneleid, torusid, elektrijaamu ning teeksid vajalikke remonttöid. (Näiteks on Manhattani lõunaosa sillad tugevasti kannatanud rooste ja hooldustööde vähesuse tõttu. Üks tööline leidis kokapudeli, mis oli sinna jäänud viimasest silla värvimise ajast ja dateeris selle 1950. aastatesse. Üks osa vananevast Manhattani sillast oli hiljuti kokkuvarisemisele ohtlikult lähedal ning tuli remondiks sulgeda.)
ROBOTKIRURGID JA – KOKAD
Üks robotite rakendusala on kasutada neid kirurgide, kokkade ja muusikutena. Näiteks on operatsioonide üks piirav tegur inimkäe liikuvuse ja täpsuse piiratus. Nagu kõik inimesed, väsivad kirurgid pikka aega töötades ja tõhusus langeb. Käsi hakkab värisema. Sellistel puhkudel oleks abi robotitest.
Näiteks hõlmab tavapärane südame šundilõikus rinnakorvi avamist ühe pika, keset rindkere jooksva lõikega, mis suurendab nakkusohtu, pikendab paranemise aega, haav tekitab veel kaua teravat valu ja ebamugavust ning alles jääb ka kole arm. Da Vinci robotsüsteemi abil saaks kõiki neid vaevusi oluliselt vähendada. Da Vinci robotil on neli robotkätt, üks videokaamera juhtimiseks ja ülejäänud täppiskirurgiaks. Pika sisselõike tegemise asemel peab keha külje sisse tegema vaid mitu väikest ava. Euroopas ning Põhja- ja Lõuna-Ameerikas on 800 haiglat, kus seda süsteemi kasutatakse ning ainuüksi 2006. aastal viidi selle abil läbi 48 000 operatsiooni. Lõikusi saab teha ka kaugjuhtimise teel interneti kaudu, seega saab suurlinna tippkirurg teha operatsioone teisel mandril või eraldatud maakolkas olevatele patsientidele.
Tulevikus
