ei räägiks. Kas sa mainid talle seda meili? Muidugi mitte. See jääb sinu väikeseks saladuseks ja see teadmine pakub sulle naudingut. Ja iga kord kui Olivier vihastab või käitub turtsakalt või teeb midagi muud, mis sulle ei meeldi, meenutad sina oma väikest saladust ja naeratad vaikselt omaette.”
„Sa siis leiad, et ma poleks tohtinud tema meilile vastata?”
„Ei, tahtsin ainult hoiatada. Ära lase teda endale liiga lähedale. Mitte kunagi ära pane kirja midagi sellist, mida su mees ei tohiks mingil juhul lugeda ja mitte iialgi ära kirjuta purjus peaga!”
„Sa oled päris asjatundja.”
„Nagu ma ütlesin, ma toimin nagu pihitool.”
„Olgu, Pihitool, ma helistan sulle, kui ta peaks mulle vastuse saatma.”
„Tibukene, küsimus pole mitte kas, vaid millal.”
Enne sõbrannadega lõunale minekut vaatas Angelica saabunud teated veel kord üle, kuid vahepeal oli tulnud ainult rämpsposti-pakkumine osta Viagrat alandatud hinnaga. Päike oli kahe pilvemassi vahelisest praost läbi trüginud ja Angelica sirutas näo ta kiirtele vastu, mõeldes omaette, kas ka Jack tunneb tema sooja paitust seal oma turvalisel verandal.
Ta polnudki viimane, kes Cipriani restorani jõudis. Candace, Letizia ja Scarlet rääkisid juba Bellinisid rüübates Kate’ist.
„Kullake, me tellisime sulle ka,” ütles Letizia ennast tulijale vastu sirutades.
„Arvake ära, kelle otsa ma täna hommikul komistasin?” küsis Angelica ka Candace’i ja Scarletiga põsemusisid vahetades.
„Kes see oli?”
„Kohutav Jenna Elrich.” Letizia kõrval istet võtnud, kaebas Angelica sõbrannadele ära, kuidas Jenna oli tsiteerinud talle oma poja prantsuskeelset pöördumist. „Mõelda vaid, milline eputis,” pahandas ta.
„Tead, mis? Sa oleksid pidanud vastama talle niiviisi,” teatas Candace häält puhtaks köhatades. „Oi, milline naljakas kokkusattumus, Jenna, sest vaata, Isabel ütles mulle hommikul ärgates: „Mama, tengo ganas de ir al colegio,” mispeale Joe lisas: „Anch’io voglio andare a scuola!””8 Candace tegi naljakat nägu, ilmselgelt rahul oma vaimukusega.
„Brava! 9 ” kiitis Letizia siira vaimustusega.
„Ja nüüd hooplesid sina meil oma keeleoskusega!” naeris Angelica.
„Mul on keelte peale annet,” nentis Candace. „Mis seal ikka nii väga imestada?”
Angelica kummardus lähemale. „Tahate teada, mida ta veel mulle ütles? Et tema tahaks ka saavutada seda minu sasitud soengut, mis jätab mulje, nagu ma oleksin just voodist välja karanud ja unustanud juukseid kammida, aga kuidas tema ka ei püüaks, ikka jääb tulemus liiga sätitud ja täiuslik.”
„Ja kuidagi kunstlik,” lisas Scarlet.
„Milline jultumus!” leidis Letizia.
„Minu meelest on ta halenaljakas,” naeris Candace. „Ta lihtsalt ei suuda ühtki lauset niimoodi kokku panna, et see ei sisaldaks enesekiitust. Ja kui ta mainib jutu sees mõnd meesterahvast, siis on too muidugi temast sisse võetud ja kui naist, siis on too tema peale kade; ja tema komplimendid on alati küsitava väärtusega, nii et kiitusest võib sama hästi laituse välja lugeda. Ta käis ükskord minu pool õhtust söömas ja avaldas imestust, et ma oskan nii meisterlikult „tagasihoidlikku maatoitu teha”.”
„Mulle käib ta igatahes kohutavalt närvidele,” kurtis Angelica.
„Ära tee väljagi, kullake. Ta annaks ei tea mis sinu sasitud lokkide eest,” lohutas Letizia.
„Pigem oleks ta valmis oma abielu sinu oma vastu välja vahetama,” arvas Candace. „Ta enda abielu olevat sügavalt õnnetu, ega ta muidu nii kibestunud poleks.”
„Ta pihtis mulle mineval aastal, et on juba tublisti üle neljakümne, aga see on tal ilmselt meelest läinud, sest nüüd ta armastab rääkida hirmuäratava kiirusega lähenevast neljakümnendast juubelist ja küsib nõu, kuidas ta peaks seda tähistama,” ütles Scarlet.
„Sa peaksid teda parandama,” soovitas Candace. „Et „sa ilmselt pidasid silmas oma lähenevat viiekümnendat”.”
„Tema abikaasa töötab Lehmani pangas. Vaevalt nad üldse midagi tähistada saavad,” ütles Angelica.
„Kui ta just oma hiiglaslikku kinga- ja kotikogu maha ei müü,” lisas Letizia.
„Need tema Birkinid on võltsing,” teatas Candace. „Uskuge mind, mina juba tean.”
Samal hetkel saabus Kate, seljas heegeldatud minikleit ja jalas kõrged saapad, silmad suurte Chaneli päikseprillide taha peidetud. Kõigi pilgud pöördusid tema poole, kui ta seal sõbrannasid otsides ringi vaatas ja neid märgates energiliselt lehvitama kukkus. Naised kadestasid Kate’i sihvakat keha ja tähelepanuväärselt kaunist nägu ja mehed tajusid tema juures allasurutud iharust, mis naistel märkamata jäi. Ta laveeris sosistama hakanud laudkondade vahelt läbi nagu kaunis eksootiline madu, nautides talle osutatud tähelepanu.
„Vabandust, et ma hiljaks jäin.” Ta saatis neile kõigile õhusuudluse. „Täna oli jälle üks neid hommikuid.” Ta potsatas toolile, oma Anya käekotti põrandale pillates. „Ma pean kohe midagi juua saama.”
„Mina arvasin, et sa ei joo,” manitses Letizia.
„Ma tean, et ei tohiks, aga üks väike armetu Bellini ei tohiks titale ometigi halba teha.” Ta naeratas kelnerile, kes selle peale punastas.
„Nii, Pete jõudis eile õhtul koju. Kas sa ütlesid talle?” küsis Candace.
„Ei. Ma ei julgenud.”
„Hästi, milline on siis see sinu geniaalne idee?” nõudis Angelica.
„Ma lihtsalt ootan ja vaatan, mis saab.”
„Kas sa ei teegi aborti?” Candace oli hämmastunud.
„Ma ei saa.”
„See on praegu alles imetilluke pundar rakke.”
„Tean, Candace, aga ikkagi on see midagi elusat. Ma olen alati olnud abordivastane. Siin minu sees on uus elu kasvamas.” Ta puudutas oma kõhtu.
„Mida on ausalt öeldes raske uskuda,” märkis Letizia.
„Minu kõht on igatahes suurem,” tähendas Angelica.
„Aga mitte enam kauaks,” ütles Candace. „Angelica lubas liituda minu pilatese-rühmaga.”
Scarleti suu venis kõrvuni. „Vaata, et sa ei unusta pediküüris käia, see David on tõeline kompu.”
„Usu mind, sa ei pane selliseid asju enam tähele, kui oled ennast sõlme keeranud, kõik kondid valusad ja higi ojadena voolamas.”
„Sina ju ometi ei higista, Candace, see pole võimalik!” naeris Letizia.
„Muidugi
Ema, mina tahan kooli minna. Mina tahan ka kooli minna. (hispaania k)
Tubli! (itaalia k)
