pole piltidest rääkinud. Vahepeal polnud õiget tuju sääraste asjadega tegelda. Nüüd vast võtan ette ja kirjutan Siiale näiteks. Tark oleks vist ka, kui sa ka kirjutaksid aadressil mis ajakirjas kuskil kaanel antud ja vist kõige õigem kui Siiale. Kirjuta, et noored seal vahel esitavad õhtutel nende poiste värsse, on meeldivad ja et tahaks pilte näha. Minu arust pole see kõik küll eriti mõistlik ettevõte, targem oleks ehk kui keegi siin käiks suvel ja siin ise noortest kirjanikest pildid teeks…
Luuletused olid muidugi ainult sulle tutvumiseks, kui kunagi sihuke võimalus võiks tulla, oleks küll ainult sellest huvitatud, et mõnele indiaanlasele too vastav luuletus kätte jõuaks, inglise keeles ilmselt. Võibolla Allah tahab, et ma tolle kauge rahvaga kord mingi ühenduse saan. Oleks jänkimaal, õpiks nende keeli, nagu seal moeks lingvistide seas. Siin aga selline ettevõte just eriti ära ei tasu.
Kunstnik Malin94 tuli Rootsist, kuulsin, et tal olnud seal Grünthaliga juttu ms. siinkäimisest, kus G. uhkelt teatanud, et tema enne ei mõtlegi tulla, kui tema kogutud teosed vms. siin välja antud. Noh, minu arust on see seesama vana hea eesti jonn ja ei midagi muud. Eesti rahva anne end muistsete ja muidu imelike uhkete põhimõtete sees praadida. Aga ega mina muidugi kõike tea.
Oled küsinud uut kassetti. Meie kirjastamistempo man ei maksa karta, et midagi niipea ilmub. Luulekogud katsun üldiselt saada ja saata, muust head valikut ja ülevaadet anda küll ei jõua. Kui mõni haltuura rohkem sisse toob, teen jälle suurema raamatuostmise ja jagan neid mitmele poole.
Siin liiguvad kõlakad, et Alliksaare näidend95 tõlgitavat prantsuse keelde ja ilmutatavat Prantsusmaal. Üks variant räägib, et tõlgitavat Moskvas, teine, et Laaban tegevat seda seal. Kas selle jutu taga on midagi?!? Autor on üsna otsa jäänud ja kui üks Šveitsi rohi ei aita, pole teda sügisel enam. Ta luulekogu seisab ka kirjastuses, nii et mees vist ei näegi selle väljatulekut.
Kas puutud kokku tolle sotsi Astiga, kelle kõrval Sa pidid punane mitteestlane olema? Siis võiksid teda tervitada tema sugulase Ida Raudsepa mehe96 lellepoja tütrepoja (s.t. Jaan Raudsepa, kes Tartus raamatukaupmees oli tütrepoja) poolt. Asjal on mõtet natuke seeläbi, et nimetatud isik on ka Päevakestel97 ühe suve veetnud neljaaastaselt ja sealt on temal päris hulka mälestusi, mis esimeste kilda võiks arvata. Niisiis on Päevakeste koht, mis nii kaugelt sugulaste sugulasi ehk vaimus ühendab. Sai nimelt loetud minu noorusmaalt98, mis üleüldiselt näis teisejärgu kirjameeste ja kirjaneitsite eneseavaldamiskohana. See on küll juba hoopis lori, aga mis kirjakirjutamine palju muud üldse?
Kuna pole sult ammu kirja saanud, oletan, et teed jälle mana. Intervjuus arvasid, et paarteist aastat peate seal veel eesti keeles vastu. Mul on viimastel aegadel tulnud arvamine, et võibolla hakkab selle aja sees mana ilmuma siin või vähemalt siinsete ja sealsete nooremate inimeste koostööna. Armeenlastel on sääraseid asju. Muidugi on nende emigratsioon midagi sootu teist kui eesti oma. Kas on aga praegu mingit mõtet säilitada seda erinevat staatust üle muutuste ja põlvkondadegi. Eesti NSV 1941 pole ju seda mis Eesti NSV 1966, nagu tähistaksid Korzybski mehed. Radikaalselt võttes tähendaks see seda, et täielikult lõpetaksite pagulasena olemise ja tegutsemise. Saades väliseestlasteks. Eeskujuks siis muidugi armeenlased ja leedulased (nood küll vähem). Ja kaugemas plaanis Lääne-Saksa sotsid, kes idasakslastega dialoogi hakkasid pidama. Mana meestest võiksid ju mitmed hakata siin ühtteist avaldama, eks siis avaldaks mõned meist seal. Võiks ju näit. manas kirjutada marksismist keegi. Kasvõi Garaudy’ taolistest mõttearendustest, entfremdungist99 jms. Ja mõne sealse noore raamat võiks siin ilmuda. See oleks järgmine samm ja minu arust üsna reaalne. Initsiatiiv peaks tulema teilt. Näiteks nii, et keegi saadaks oma töid kirjastusele või näit. Loomingule. Paulson (ta olla surnud äsja, millesse ometi!?) on midagi säärast teinud – poliitiliste epigrammidega Sirbis ja Vasaras (vist brontosauruse nime all)100.Ja mõeldav võiks olla ka see, et kedagi siinseist kriitikutest-literaatidest paluksite anda ülevaade meie noorte (ega pea tingimata noorte) luulest või proosast. Et oleme huvitatud ja kuna informatsioon halb, pöördume Teie poole, lp. hr. sm. Kross (resp. Kuusberg, Laht, Semper, Hint jne.), et Teie meie jaoks kirjutaksite üx ülevaade. Usun (sel usul on alust), et siit reageeritakse esialgse üllatuse järgi positiivselt. Mis aga teevad Kanada ja USA vapsid või natsid (need, kelle trükisõnas Tallinna väljakuil kitsi karjatatakse ja meie teadlased, kes seal maal end täiendamas, julgeolekuohvitserid on)? Nende tümikatega, kelle käes vist mõnel pool juhtiv osa, võiks küll vist kole madin tulla. Kas aga noored inimesed, kes nüüd ju peaksid omal käel ja leival elama, ei saaks selle kupatusega selget lõppu teha? Mõeldes Willy Brandtile, kes tuleb DDRs kõnelema, kommunistide ja sotside koostööle Soomes, Prantsusmaal ja mujalgi. Aga muidugi on see asi keeruline ja raske ja mina ei tea, mis teil seal õieti on. Mina tahaksin ainult, et teie seal isolatsioonis ei kuivaks ja et sealtpoolt see, millest meil puudu, siia hakkaks tulema (raamatud jms.; armeenlased aitavad kodumaal kirikuid ehitada ja annavad muudki materiaalset abi, meil piirdutakse pakkidega, mis eriti viimasel ajal on natuke naljakad). Meil on napilt mõnd sorti “informatsiooni”, raamatukogudes välismaa uuemat erialakirjandust, aga üleüldse teadmist sellest, mis maailmas on. Et saaks võrrelda ja võibolla mõistlikumalt suhtuda. Seni on minu teada kõik läänes külas käinud tulnud tagasi hulka maad punasematena, kui olid. Keegi vanem daam, kes siin kindlasti vanu häid aegu taga mõtles, oli USAs sugulastega ja tuttavatega aina kakelnud ja tagasi tulles rõõmustanud, et saab jälle Rahva Häält lugeda ja üldse olla mõistlikumas maailmas. Ainult üks lõbus eriseik on mulle kõrvu puutunud, see on arvamus Laabani kohta, et too olla küll nii purupunane, et meilgi sääraseid pole. Mõnigi mees, kes seal majandusega (teaduslikumal plaanil), põllumajandusega, arhitektuuriga, üldse selliste asjadega, milles meil lünki ja mis nüüd tähelepanu endale pööravad, tegeleb, võiks siin käia või/ja öelda, mis ta ühest või teisest asjast arvab. Vene emigrante, kes majandusega ja näit. “töö teadusliku organiseerimisega” tegelevad, on tagasi tulnud ja siin neid söötis alasid arendama asunud. Sellised on umbes ja väga huupi näidatud mõned kohad, kus väliseestlased siinsetele kasu võiksid tuua. Kirjanduse ja kunstivallas on lugu keerulisem; usun aga, et näit. Tubina siinkäigud on aina kasuks olnud meie muusikale ja muusikutele. Igatahes näib nii üht- kui teistpidi külaskäikude mõju inimestesse olevat küllalt suur ja positiivne. Leedu on näiteks arhitektuuris suure sammu edasi teinud, meist ms. mööda; selles olevat süüdi üks Kanadast naasnud noor arhitekt osalt (neid võis ka mitu olla, täpselt ei mäleta). Intervjuus pakud välja siinsete ajalehtede tellimist. See on asja üks pool. Edasi tuleks siinsetes ajalehtedes kirjutama hakata. Aga hea küll, aidaku seekord lorast. See on muidugi jälle teema, mille üle vist seal ülearugi tülitsetud ja mida oleks kõige parem arutada mingi “ümmarguse laua konverentsi” kombel. Mis miniatüüris koosneks kahest mehest kohvikulaua taga.
Meie sõjakäik maaasulate eest või vastu101 näib lõppevat vähemalt osalise võiduga. Lisan kirjale ajalehe poole, kus vastav nõupidamine kirja pandud. Käspri sugused vanad kõbid (on umb. 70 aastane kehva maakeelega mees) näivad alla jäävat, eriti kui viimasena ära toodud kõige kõrgema ametiga mehe (Herkel102) arvamust tähele panna. Muide olid kõige kangemate hajaasustuse kaitsjate hulgas mõlemad esimehed – Rüütel ja Erm, kes mõlemad välismaal (Rootsi, Belgia, Holland) käinud ja sealsetest majakestest ja elamiskultuurist kõvad järeldused teinud. On kanged mehed ja nende majandid vist ka heal järjel, nii et mehed, kelle sõna nüüd, peale N.S.H.103 isiklikkude arvamiste allajäämist ka midagi peaks maksma. Loodan, et lehe kätte saad.
Andresel on teatavasti poeg, vast on ta sulle kirjutanud ka sellest. Teda ega ta peret pole näinud. Elan võrdlemisi omaette siin Tartus, ootan, millal uus maja valmis saab, kus meil kolmetoaline
Arhitekt Voldemar Herkel (s 1926) oli tookord ENSV Ministrite Nõukogu Riikliku Ehituskomitee aseesimees. (JK)
