Räägiti mulle hiljuti, kuidas omakaitse Varnjas venelasi perekondade kaupa sohu maha laskis, üks mees vaatas veel metsavalvetornist vms. järgi, kas tapjad teevad, mis tarvis. Tapeti üleaedseid, kellega kapsamaa pärast kiskumist jne. Lohutus ongi siis mõni Juhan Peegel, Raisa Kõvamees või need noored seal. Siin mulle ainult Paul-Eerik.
Kas manas ka Laabani kunstide situatsioonile järg on?86 Oleks kena lugeda, kui on. Muidu elan viimased paar aastat üldiselt pidevalt erakuna ja kedagi ei näe, ka Andrest, kellel nagu midagi pidi olema, mida mul ei ole. Aga küll kord näeb. Tore oleks mõnda raamatut küll saada. Vahel on ainult hirm, et pärale ei tule. Vahest pole kõige parem nõu suuri pakke teha, nagu ma siit sinna saates… Mul on ms. uue paki varu valmis. Ega jah erilist arvet ei pea, mis saadetud ja mis ei. Usun ikka, et küll lugejaid leidub. Kahju on, et Su nooremale perele Jakobsoni muinasjututöötlusi Puujalaga katk ja Suur onu ja väike vennapoeg ei saand. Mulle äärmiselt sümpaatsed olid mõlemad.
Kuna nüüd õhukest paberit on, lisan mõned luuletused.
Muidu aga kõige paremat kõigile. (Kas Sa või keegi suvel siia tulla ei taha? St. kas saab?)
Jaan
Tere
veel kord (mitte viimat korda). Liimisin kirja kinni ja siis tuli pähe, et kui midagi ajakirjast veel saadad, saada Kõressaare artikkel87. Need asjad on mind ikka huvitanud. Ja kuna Sul pidi vaba aega olema, oleks väga kena, kui saaksid saata paar numbrit järgmistest ajakirjadest:
– Anthropological Linguistics.
– International Journal of American Linguistics.
– Magazine of Phantasy and Science Fiction.
Tahaks teada, mis seal on. Loodetavasti pole kallid (igast näit. üks, nagu ETC-ga oli – too huvitaks vahel veelgi). Kui see Enari-asi välja tuleks, saaks ehk temaga millegi samasuguse vastu vahetada.
Jaan
Tere Jaan,
tuli su kiri ja vastan kohe kuna aega ja teab kus kunas jälle. Ega konkreetset vastata pole peale paari su küsimuse, millest allpool. Assotsiatsioone toob su mitmekesiselt huvitav kiri küll kamalute kaupa, kuid kui neid kirja panema hakata, siis ei jõua hommikukski valmis. Jah see Uku Masing, ega tal pole seal pahandust olnd sellepärast et ta kogu ilmus Stokholmis?88 Su mõtetega moodse ja uue kui luule väärtustamise kriteeriumi kohta ühinen täielikult. Muide: Laabanil on see üks peakriteerium, kas ikka on uus küllalt, kas ikka on midagi moodsat tehtud. Seepärast näiteks ta hinnang Talviku kohta on veelgi kurjem kui Ivaski oma selles essees oli. Kuid ühes eelmises kirjas sa ka siiski ütlesid, et uue luule teele pole eesti keeles õieti veel keegi läinudki aga et seda ikka nagu peaks minema. Kas osaline vasturääkivus? See tuli mulle praegu meelde kui lisan siia kirja selle kirja mis sulle hariliku postiga kord panin ja mis siis vist kadunuks tuleb lugeda. Mul just sellise võimaluse jaoks on vahest koopia tehtud, kui aega on kopeeri masinasse panna ja kui käepärast. Nüüd siis siin see koopia lisat. Selle algusest näed, mis seal veel sees oli ja mis siis kah kadunud. Võibolla mõni loeb huviga? Kuid midagi põnevat seal polnud. Kui on selle Saare poeemi katkendeid mul veel koopiatena sahtlis, siis saan need siin veel-kord lisada, muu aga siis on manalas.
Jah, leidsingi need üles. Eks vaata ja ütle mis arvad. Katsub ilmselt haarata tänapäeva pingelist olukorda luulesse, mis väga raske. Kuid ise ka pinget täis nii et pragiseb, selles suhtes täielik vastand Sinu neile luuletustele mis kirjas olid, milledest hoovab rahu. Nii need kui kord ennesaadetud – eriti see indiaanlaste mõtiskluste asi – on väga head. Sina jah tõmbud tagasi vaikusse ja nii nagu sa ütled, ignoreerid aega. Kuid miks sa siis siiski sõna võtad kui talusi ähvardab mikro- või agrolinnakesteks koondamine ja ütled ajalehes nimega edasi, et stop seltsimehed, mõtelge järele. Sa ju võtad sellise kirjutusega osa oma ajast – ka katse sellist progressi pidurdada on juba aja ignoreerimisest loobumine. See kirjutus oli muide väga tore ja mulle ka ei meeldi mitte sugugi, et nüüd koondatakse kortermajadesse maarahvas.
Traadi kohta jutt huvitav. Sain äsja tema kolmanda kogu Andrese kaudu kuhu ta ise oli kah sisse sirgeldand. See kogu on küll kehv, miks ta lasi selle avaldada!?89 Ainult “Sinise ukse taga” X osa (su silmadest väljusid laevad…) on tore ja paar luuletust siin seal huvipakkuvad. Tema Harala elulugude sarja jatkuluuletused loomingus on aga olnud päris head, miks neid selles kogus pole. Muidugi – kask, juured paes, paas silurist. Kommentaarina: kuuskede juured, paas, silur – sama mis sina ütled, kuigi siis läheb mõttearendus teises suunas (vt. lisat paekivi kainusest). Lisan ka Ivaski luulet, mis peaks sulle mõnes mõttes lähedane olema, kuid ega siin lisat Ivask ega Saar ei ole nii head kui mitmed sinu luuletused mis nüüd ja enne saatsid (rääkimata ühele lehele jäävast Silvia Luige-Kuristest, mis sai niisama manasse pandud, et tal rõõmu oleks, kui ta asi ilmub). Kuid näed, et väljaspool eestit kah eesti keeles luuletatakse. Ja kirjutatakse nooremate poolt nagu sa Helga Nõust kiitvalt räägid. Saadan tema lühijutu samast manast eraldi ümbrikus varsti, siia ei mahu. Helga Nõu on (vastusena su küsimusele) ametilt koduperenaine, kolm väikest last, 31–32 a. vana, mees arst, sündind Raukas, ehk saanud mõned aastad eesti alg-kooli Stokholmis, muu haridus kindlasti rootsi keeles. küsid just, et kuidas haridus neil kes siin eesti keeles kirjutavad, mis keeles jne. Näiteks Urve Karuks, keda kiitsid, lõpetas keskkooli ingliskeelse Kanadas, kuid eesti algkooli pagulaslaagris. Aarand Roos aga eesti õhtugümna Stokholmis. Laabani kunstijutu lõppu polnd ses manas.
Tuhat tervist, jällekirjutamiseni!
Hellar
P.S.: Sain jälle sult raamatupaki, kus lasteraamatud kah, millest hea meel, ka muust, ma ise pole veel pakini jõudnud, kuid hakkan panema üht-teist mis tean et sind huvitab. Elin Toona, puuingli autor, 28 a. vana, pole saand vist rohkem kui paar aastat eesti algkooli pagulaslaagris, kuid kirjutas sama hea romaani kui Helga Nõu, kuid inglise miljööst, kus elab. Ei tea, kas proovida saata? Muide, kas oled näinud mana 1–2/65 tervikuna Tartus? või 3/65?
Tere jälle!
eelmises kirjas lubasin saata manast Helga Nõu lühijutu mis siin lisat. panen kah Vootele Vaska Tillichi nekroloogi samast.90 Nii selle Nõu kui enne saadet Saare juures olevad linoollõiked just minu maitsele eriti ei vasta nagu märkisin juba enne saadet toimetaja kommentaarideski. s.t. ega neil iseenesest viga pole kuid Sepp paigutas nad valedesse kohtadesse, aga tema käes oli numbri kunstiline kujundamine ja mis ma siis ikka vahele segan kui mees ööd otsa teeb omast heast tahtest.
Kas seal loomingu trükipildi kunstilist kujundust ei saa kuidagi paremaks teha see on väga kehv. noorus on parem ja ka keel ja kirjandus. muidugi, eks sisu loeb eelkõige aga kui trükipilt kah kena, siis on ikka parem ajakirja lahti lüüa. panen sulle veel eraldi ümbrikus teele ajaleheväljalõikeid indiaanlaste elust tänapäeval, millest oled ju huvitet, panen need juhuslikult ajalehti, ajakirje lugedes silmade ette jäänd asjad, mida välja olen lõigand sinu peale mõteldes, hariliku postiga. kui kaovad, pole erilist kahju, kuna katsun sulle saata mõne raamatu sel teemal niikuinii.
Kui teatasid mu kolme kirja kättesaamisest, siis küllap vist said ikka seal sees olevad trükilisad kah, näit. see mu jutt Toronto eesti päevadest, kus ka oli Krantsist ja Urve Karuksist kirjas kes nad on, sa seda mult ühes eelmises kirjas küsisid. tuli see mu artikkel ikka kätte? ma vist pole mainind, et sain ju ka uue silveti,
