küündimatuna.”
Selles väites hindan ma oma võimeid kitarrimängijana, mitte ei väljenda oma tundeid.
B. Tõeliste tunnete väljendamine:
“Ma olen endas kui kitarrimängijas pettunud.”
“Ma tunnen kitarri mängides kärsitust.”
“Ma olen oma kitarrimängust masenduses.”
Enda “küündimatuna” tundmise taga võib seega tegelikult olla pettumus, kannatamatus, masendus või mõni muu emotsioon.
Teeme vahet sellel, mida me tunneme, ja sellel, kuidas meie arvates teised meie suhtes käituvad või reageerivad.
Samuti on abi, kui eristada sõnad, mis kirjeldavad seda, mida teised meie arvates meie ümber teevad, sõnadest, mis kirjeldavad tegelikke tundeid. Järgnevad read on näited väidetest, mida võib kergesti pidada tunnete väljendamiseks; tegelikult paljastavad need laused pigem seda, kuidas teised meie arvates käituvad, kui seda, millised on meie tegelikud tunded.
A: “Ma tunnen, et olen oma töökaaslaste silmis ebaoluline.”
Sõna ebaoluline kirjeldab seda, kuidas minu arvates teised mind hindavad, mitte minu tõelisi tundeid, mida selles situatsioonis võiks väljendada nii: “Ma olen kurb”, “Ma tunnen ennast heitununa.”
B: “Ma tunnen, et mind ei mõisteta.”
Selles kontekstis annab sõnapaar “mind ei mõisteta” pigem hinnangu teise inimese arusaamistasemele kui tegelikele tunnetele. Sellises olukorras võib tunda ärevust, ärritust või mõnda muud emotsiooni.
C: “Ma tunnen, et mind eiratakse.”
Taas kord on tegemist ennekõike teiste tegude interpreteerimise, mitte selge tunnete kirjeldamisega. Pole kahtlust, et on olnud olukordi, kus oleme mõtelnud, et meile ei pöörata tähelepanu, ja tundnud selle üle kergendust, sest tahtsimegi omaette olla. Pole kahtlust, et on olnud ka neid kordi, kus oleme solvunud, arvates, et meile ei pöörata tähelepanu, sest oleksime tahtnud, et meid kaasa haarataks.
Sellised sõnad nagu “eiratud” väljendavad pigem seda, kuidas me interpreteerime teisi, mitte meie tundeid. Sellised sõnad on näiteks:
alahinnatud, alla surutud, alt veetud, ennekuulmatu, hirmutatud, hüljatud, iseenesestmõistetavaks peetud, kärbseid pähe aetud, manipuleeritud, nurka surutud, nähtamatu, petetud provotseeritud, raami surutud, rünnatud, sunnitud midagi tegema, soovimatu, toetuseta, umbusaldatud, vahele segatud, valesti mõistetud, vastutust kärbitud, ähvardatud, ärakasutatud, äratõugatud, üleolevalt koheldud, ületöötanud
Tundesõnavara loomine
Oma tunnete väljendamisele aitab kaasa pigem kindlatele emotsioonidele viitavate kui ähmaste ja üldiste sõnade kasutamine. Näiteks kui me ütleme: “Ma tunnen ennast hästi,” võib sõna “hästi” tähendada “õnnelikult”, “erutatud”, “kergendatud” jne. Sellised sõnad nagu “hea” ja “halb” raskendavad kuulajal kontakti saamist sellega, mida me tegelikult tunneme.
Järgnev nimekiri on kokku pandud selleks, et aidata sul parandada oma tunnete sõnastamise võimet ja selgelt kirjeldada emotsionaalseid seisundeid.
Kokkuvõte
Teine iseenda väljendamiseks vajalik komponent on tunded. Kui me rikastame oma tundesõnavara sõnadega, mis aitavad selgelt ja täpsustatult oma emotsioone nimetada ja määratleda, saame üksteisega kergemini kontakti. Kui lubame endal olla oma tundeid väljendades haavatavad, võib see aidata kaasa konfliktide lahendamisele. VVS eraldab tõeliste tunnete väljendamise sõnadest ja väljenditest, mis kirjeldavad mõtteid, hinnanguid ja interpretatsioone.
Kui sa tahad teada, kas me oleme verbaalse tunnete väljendamise osas ühel meelel, siis tõmba ring ümber igale numbrile, millele järgnev väideväljendab verbaalselt tundeid.
1. “Ma tunnen, et sa ei armasta mind.”
2. “Ma olen kurb, sest sa lähed ära.”
3. “Mind hirmutab see, kui sa nii ütled.”
4. “Kui sa ei tervita mind, tunnen ennast mahajäetuna.”
5. “Mul on hea meel, et sa saad tulla.”
6. “Sa oled vastik.”
7. “Mul on tunne, et ma tahaksin sind lüüa.”
8. “Ma tunnen, et mind ei mõisteta.”
9. “Ma tunnen ennast hästi tänu sellele, mis sa minu heaks tegid.”
10. “Ma olen kasutu.”
Siin on minu vastused harjutusele 2:
1. Kui sa tõmbasid sellele numbrile ringi ümber, ei ole me sinuga ühel meelel. Ma ei pea sõnu “sa ei armasta mind” tunde väljenduseks. Minu jaoks väljendab see pigem seda, mida teine inimene rääkija arvates tunneb, kui seda, mida kõneleja ise tunneb. Kui sõnale “tundma” järgnevad sõnad “mina”, “tema”, “nemad”, “see”, “nagu”, “just nagu”, ei ole enamasti juttu sellest, mida mina nimetan tunneteks. Tundeid väljendaksid näiteks laused: “Ma olen kurb” ja “Ma tunnen ahastust.”
2. Kui sa tõmbasid sellele numbrile ringi ümber, oleme me sinuga ühel meelel, et verbaalselt on väljendatud tunnet.
3. Kui sa tõmbasid sellele numbrile ringi ümber, oleme me sinuga ühel meelel, et verbaalselt on väljendatud tunnet.
4. Kui sa sellele numbrile ringi ümber tõmbasid, ei ole me sinuga ühel meelel. Ma ei arva, et sõnad “maha jäetud” väljendavad tunnet. Minu jaoks väljendavad need ennekõike seda, mida kõneleja arvates teine isik temale teeb. Selles olukorras kõlaks tunnete väljendus nii: “Kui sa mind uksel ei tervita, tunnen ma end üksikuna.”
5. Kui sa tõmbasid sellele numbrile ringi ümber, oleme me sinuga ühel meelel, et verbaalselt on väljendatud tunnet.
6. Kui sa sellele numbrile ringi ümber tõmbasid, ei ole me sinuga ühel meelel. Minu arvates ei väljenda sõna “vastik” tunnet. Minu jaoks väljendab see pigem seda, mida rääkija teisest isikust mõtleb, kui seda, mida kõneleja tunneb. Tunnete väljendus sellisel puhul võiks kõlada: “Ma tunnen vastikust.”
7. Kui sa sellele numbrile ringi ümber tõmbasid, ei ole me sinuga samal arvamusel. Ma ei arva, et sõnad “tahaksin sind lüüa” väljendavad tunnet. Minu jaoks väljendavad need pigem seda, mida kõneleja kujutleb end tegemas, kui seda, mida ta tunneb. Tunnete väljendus selles situatsioonis võiks olla: “Ma olen sinu peale maruvihane.”
8. Kui sa sellele numbrile ringi ümber tõmbasid, ei ole me sinuga ühel nõul. Ma ei pea sõnu “ei mõisteta” tunnete väljenduseks. Minu jaoks väljendavad need seda, mida teine isik kõneleja arvates teeb. Sellise juhtumi puhul võiks tundeid väljendada nii: “Ma tunnen pettumust” või “Ma tunnen ennast heitununa.”
9. Kui
